Roger Balleni töödes leidub elemente mitmest kunstivoolust, nagu art brute, primitivism ja sürrealism, kuid tema unikaalne stiili on saanud ka oma nime – ballenesque. Balleni töid ei ole alati lihtne vaadata. Oma fotodes, joonistustes ja installatsioonides kasutab kunstnik palju elemente, mis võivad tekitada vaatajatel ebamugavustunnet. Mustvalgetes töödes saab näha vanakraami, loomi, õõva tekitavaid maske, nukke ja inimkujutisi. Balleni seostab sellist reaktsiooni inimkonnale omase harjumusega loodusnähtustele tähendusi omistada. “See tundub inimestele sünge, kuna esindab meie allasurutud poolt. Looduses selline tumedama poole käsitlus puudub, väljaspool inimkonda ei ole valgust ega pimedust,” sõnas Ballen.
Kunstnik ise viibis avanädal Tallinnas ning osales mitmel üritusel: näituse avamisõhtul andis kunstnik külalistele inspireeriva sissevaate oma loomingusse, samuti toimusid kunstniku vestlus Eesti Kunstiakadeemia tudengitega, meistriklass algajatele fotokunstnikele, kinos Sõprus Balleni lühifilmide näitamine koos Tristan Priimägiga ning näitusetuur koos raamatute signeerimisega.
USA päritolu kahe doktorikraadiga kunstnik elab 1980ndate algusest Lõuna-Aafrikas, Johannesburgis. Alguses dokumenteeris Ballen kaugemaid piirkondi ja marginaliseeritud valgeid Lõuna-Aafrika elanikke apartheidiajastu lõpul, kasutades teravat mustvalget kujutist. Alates 1995. aastast arenes Balleni töö aga provokatiivseks sulamiks reaalsusest ja kujutlusvõimest. Fotografiska suurnäitus pakub haruldast võimalust olla tunnistajaks Balleni töö arengule läbi viie aastakümne, näidates fotograafi transformatsiooni kunstnikuks, kes on ümber defineerinud fotograafia piirid. Kokku näitab Fotografiska Tallinn 90 Balleni tööd – fotosid, pilte, maale ja filme.
Balleni näitus “Maailm Roger Balleni moodi” jääb Fotografiskas avatuks kuni 2024. aasta jaanuari keskpaigani.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.
Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.
Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“
Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.