Reedel, 13. oktoobril avas Fotografiska maailmakuulsa fotograafi ja kunstniku Roger Balleni retrospektiivi. Näitus “Maailm Roger Balleni moodi” on kustniku tööde esmaesitlus Fotografiska muuseumides. Avaüritusel sai Eesti publik unikaalse võimaluse osaleda vestlusel ja näitusetuuril koos autoriga.

Roger Balleni töödes leidub elemente mitmest kunstivoolust, nagu art brute, primitivism ja sürrealism, kuid tema unikaalne stiili on saanud ka oma nime – ballenesque. Balleni töid ei ole alati lihtne vaadata. Oma fotodes, joonistustes ja installatsioonides kasutab kunstnik palju elemente, mis võivad tekitada vaatajatel ebamugavustunnet. Mustvalgetes töödes saab näha vanakraami, loomi, õõva tekitavaid maske, nukke ja inimkujutisi. Balleni seostab sellist reaktsiooni inimkonnale omase harjumusega loodusnähtustele tähendusi omistada. “See tundub inimestele sünge, kuna esindab meie allasurutud poolt. Looduses selline tumedama poole käsitlus puudub, väljaspool inimkonda ei ole valgust ega pimedust,” sõnas Ballen.

Kunstnik ise viibis avanädal Tallinnas ning osales mitmel üritusel: näituse avamisõhtul andis kunstnik külalistele inspireeriva sissevaate oma loomingusse, samuti toimusid kunstniku vestlus Eesti Kunstiakadeemia tudengitega, meistriklass algajatele fotokunstnikele, kinos Sõprus Balleni lühifilmide näitamine koos Tristan Priimägiga ning näitusetuur koos raamatute signeerimisega.

USA päritolu kahe doktorikraadiga kunstnik elab 1980ndate algusest Lõuna-Aafrikas, Johannesburgis. Alguses dokumenteeris Ballen kaugemaid piirkondi ja marginaliseeritud valgeid Lõuna-Aafrika elanikke apartheidiajastu lõpul, kasutades teravat mustvalget kujutist. Alates 1995. aastast arenes Balleni töö aga provokatiivseks sulamiks reaalsusest ja kujutlusvõimest. Fotografiska suurnäitus pakub haruldast võimalust olla tunnistajaks Balleni töö arengule läbi viie aastakümne, näidates fotograafi transformatsiooni kunstnikuks, kes on ümber defineerinud fotograafia piirid. Kokku näitab Fotografiska Tallinn 90 Balleni tööd – fotosid, pilte, maale ja filme. 

Balleni näitus “Maailm Roger Balleni moodi” jääb Fotografiskas avatuks kuni 2024. aasta jaanuari keskpaigani.

Fotografiska Tallinn käivitab uue, kohalikele fotokunstnikele suunatud platvormi Fotografiska Emerging Artists: The Baltics + Finland, mille fookuses on piirkonna tõusvad fotokunsti talendid. Algatus keskendub uute loominguliste käekirjade avastamisele ja toetamisele, võimendades kunstnike nähtavust ja professionaalset arengut ning pakkudes ligipääsu Fotografiska üleilmsele võrgustikule. Platvormi esimene suurem projekt on 2026. aasta mais Fotografiska Tallinnas avanev grupinäitus, kuhu valitakse kuni kuus tõusvat fototähte Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.

Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.

Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.

Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.

Pühade eel otsustas Goldtime tänada oma häid sõpru ja armsaid partnereid erilise õhtuga, kus kunst, ehtesära, muusikaelamused ja maitsemeelte rännak põimusid üheks terviklikuks elamuseks.

2. detsembril avanesid Kadrioru kunstimuuseumi uksed sündmusele “Naudingute aeg: õhtu pühendatud vääriskividele”, kus kohtusid vääriskivide kuningannad – safiir, rubiin, smaragd ja teemandid. Õhtu inspiratsiooniallikaks oli Kadrioru lossis eksponeeritav näitus “Naudingute aed”, mis toob Eesti publiku ette 17. sajandi teosed, keskendudes looduse ja lillede kujutamisele Madalmaade kunstis. Näitusest inspireerituna, põimis Goldtime jõulumaagiast tulvil õhtul meisterlikult kokku maali-, toidu-, juveeli- ja helikunsti. Tegu oli erakordse võimalusega kogeda neid nelja maailma kõrvuti – üksteist täiustamas ja esile tõstmas.

Juveelirännak algas õhtu teejuhi ja turundusjuhi Kaisa Mõru avasõnadega, millega meenutati, kes on elu suurimad teemandid: “Kõige olulisemad vääriskivid meie eludes on meie inimesed, kellega koos luua erilisi hetki ja neid endaga kaasas kanda. Olgu tänane õhtu meile kõigile innustuseks ja inspiratsiooniks märgata teineteist.”

Samuti täideti õhtuga üks suur unistus: “Armastame täita unistusi ja mis oleks selleks kohasem aeg, kui detsember, mil võtta aega kallimatele ja tänada olulisi inimesi oma elus. Goldtime’i käivitavaks jõuks on meie kliendid ja partnerid, kelleta poleks ka meid. Seega, oma suurimate vääriskivide auks otsustasime täita ühe pikaaegse unistuse ja tuua esmakordselt Eestisse kuningliku juveelivaliku, millesugust pole varem kodumaal nähtud. Et erilised inimesed ja tähendused saaksid kohtuda inspireeriva kunsti ja lugude keskel,” tutvustas Goldtime’i looja Indrek Peterson õhtu kontseptsiooni.

Muusikalisi naudinguid lõid Liisi Koikson, Raun Juurikas ja Ahto Abner, gurmaanlikke maitseelamusi tõi külalisteni toidukunstnik Maria Ader. Kunstihuvilised said kohapeal endast jäädvustada erilise kingitusena visandi illustraatorite Britt Samosoni ja Eike Malva poolt. Lisaks kunstile ja muusikale pakkus silmailu eksklusiivne juveelivalik, millesugust pole Eestis varem esitletud ning mille väärtus küündib miljoni euroni.

Vaata fotosid toimunud sündmusest galeriis!