Fotografiskas  avab  homme, 28. septembril külastajatele uksed Toomas Volkmanni seni suurim isikunäitus „täis minevik“, mis kajastab  200 fotol fotograafi loomingulist retke kolme aastakümne jooksul. Näitus tähistab Volkmanni, ühe Eesti fotograafia grand old man’i panust Eesti kultuurimaastikul – alates vaba Eesti moefotograafia rajamisest kuni pöörase VIBE peosarja jäädvustamiseni. 

90ndatel püüdis Volkmanni kaamerasilm kinni kümnendi vaimu, ta tõi Eestisse enneolematu fotokeele ja tutvustas siin seni tundmata kvääriesteetikat. Tema absoluutset stiilitunnetust ja sümbolistlikult tihedat fotokeelt hindavad paljud fotograafiasõbrad. Volkmann on ühtaegu teatraalne ja diskreetne, morbiidne ja elujanune, laiahaardeliselt dramaatiline ja ääretult isiklik. Ta liigub sujuvalt 90ndate rabedusest selle sajandi teise kümnendi ülbe klantsesteetikani, täpsest ja veatust minimalismist naha alla pugeva esteetikani.

“Toomasega võiks alustada Eesti performance`i ajalugu, sooteema oli iseloomulik tema portreede sarjas. Seda ei saa käsitleda veenvalt ilma isikliku suhteta. 1990ndad on üks kõige isiklikumaid perioode kaasaegses Eesti kunstis üldse,” sõnas kunstiteadlane Eha Komissarov.

Volkmanni loomingulist teekonda on mõjutanud mitmekülgne kultuuriskeenel osalemine. Alates arstiõpingutest Tartu Ülikoolis, näitlejadiplomi omandamisest Lembit Petersoni juhendamisel, tuuritamisest kammerkoori Hortus Musicus lauljana kuni fotograafiaõpinguteni Londonis, on tema teekond olnud rikkalik ja mitmekesine. Näituse kuraator Tanel Veenre, ühtlasi Volkmanni lähedane sõber, rõhutab fotograafi ainulaadset paiknemist ühtaegu igavikulises  ja ajalises, olles mõjutatud igatsusest ulatuda üle oma aja piiride ja võimest olla kohal hetke trendivirvendustes.

„Toomas Volkmanni näitust oleme igatsenud alates päevast, kui avasime Fotografiska,” sõnas Fotografiska Tallinna juht Margit Aasmäe. “Teha maailmatasemel kohaliku fotograafi näitust on meie jaoks väga oluline ja eriline. Ootame põnevusega, kuidas kohalik publik Toomase vastu võtab, sest teeme esimest korda sellist monumentaalselt suurt näitust maja kolmel korrusel, avades tema talenti väga mitme erineva nurga alt. Sellelt näituselt peaks kindlasti leidma äratundmisrõõmu inimesed, kelle kujunemisajaks olid murrangulised 90ndad, samas mitte ainult – Volkmanni fotode esteetika on ajatu ja jätab hinge helisema igaühel, kes hindab minimalistlikku ja kaunist fotograafiat.”

Näituse keskmes, Fotografiska suures saalis, on esinduslik valik Volkmanni portree- ja moefotodest, black box saalis ja kohvikus saab aga näha tema jäädvustusi VIBE’i pidudest. Näituse avaürituseks on 27. septembril kell 18.00 aset leidev vestlusõhtu, kus Volkmanni teekonda fotokunstnikuna harutavad koos kunstniku endaga lahti asjatundjad ja sõbrad. Jutuks tulevad 90ndad, foto, seks ja vibe. Kunstnik Marta Vaarik seob 90ndad tänapäevaga; kunstiteadlane Krista Kodres keskendub fotograafia sisenemisele kunstimaastikule, kus seda aktsepteerida ei soovitud; näituse kuraator Tanel Veenre avab Volkmanni hinge ning Anu Saagim räägib 90ndate pidudest, keskendudes muidugi Vibe’le. Kõik kuulajad on oodatud esimestena koos Volkmanniga näitusetuurile.

Aga avamine ei piirdu vaid hillitsetud keskusteluga. 90ndate lõpus pööraste kostüümide ja lavashowde, drag queen’ide ja publikusse lennanud seaverega massireivi Eestisse toonud pidudesarja VIBE avaüritusest täitub loetud päevade pärast veerand sajandit. 29. septembri hilisõhtul rullib end üle kogu Fotografiska maja üheks õhtuks lahti VIBE’i vaimust kantud pidu, mis toimub kultuspeole sarnaselt mitmes saalis. Kõik peolised saavad peo ajal ka Volkmanni näitust uudistada.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.