Möödunud nädalal jõudis Apple TV+ platvormile kaua küpsenud kaunike – dokumentaalsari „The Super Models”. 

Millest sari räägib? Loomulikult maailmakuulsast nelikust Naomi Campbellist, Cindy Crawfordist, Linda Evangelistast ja Christy Turlingtonist. 4-osaline dokumentaalsari võtab vaatluse alla nelja the original supermodelli loo – kuidas nende karjäärid 1980ndatel alguse said ja kuidas toona supermodelliks kasvamine käis. Portaili peatoimetaja Aljona Eesmaa vaatas sarja ära ning lisaks sellele, et ta soovitab seda absoluutselt igale moehuvilisele, toob ta välja 25 infokildu, mis ta sarjast teada sai. Mõned faktidena, mõned viisaka vihjena, et kogu sarja mitte ära spoil’ida. 

1. Lindal on kõigile hüüdnimed. Christy hüüdnimi? Turly. Naomi? ‘Omi. 

2. Christy oli 14-aastane, kui hobusetallis pilte teinud fotograaf ta avastas. 

3. Linda otsustas ise modelliks hakata: „I wasn’t discovered. I chose.”

4. Muusika, mis mängis Naomi ja Christy esimesel ühispildistamisel? Wham! 

5. Lubadus, mille Naomi dokumentaali valmimisel kaamerasse andis? Et ta loobub suitsetamisest. 

6. Cindy Crawford pole kunagi koolis hindeks saanud C-d. Ainult A-d ja B-d. 

7. Ühe modelli isa arvas, et modellindus on lihtsalt prostitutsiooni alavorm. 

8. „Mitte keegi ei pea minema modellikooli, et saada modelliks,” ütles üks modellikoolis käinud supermodellidest.

9. Eduka modellikarjääri pikkuseks 1980ndatel peeti … kolme aastat. 

10. Iga supermodelli taga on üks fotograaf, kes õigel hetkel neisse kõige rohkem uskus – ja muutis nende elu. 

11. 20-aastasena elas Cindy modellielu, mil ta teenis 1000 dollarit päevas!

12. Kuidas tehti 1980ndatel riideid modelli seljas parajaks, et rõhutada vöökohta? Coca-Cola purgiga. 

13. Toona ei olnud 100% kindel, et Vogue’i pildistamisele tulnud modell lõpetab Vogue’i kaanel. Talle anti võimalus teha „cover try” ning kui see õnnestus – sai modell kaanele. 

14. Naomi Campbelli ja Azzedine Alaïa kohtumine oli ühe õnnetu sündmuse tõttu tekkinud õnneliku kokkusattumuse tulemus. 

15. Peter Lindberg oli fotograaf, kes soovitas Lindal poisipea lõigata. Just see lõikus tõi Lindale tema esimese Vogue’i kaanefoto. 

16. Cindy esimesel Vogue’i kaanel otsustas ajakiri tema sünnimärgi järeltöötluses eemaldada. Kuid tänu Richard Avedonile oli see ainuke ja viimane kord.

17. Naomi oli esimene mustanahaline modell Vogue Parisi kaanel. 

18. Rassistlike probleemide tõttu modellinduses ütles üks supermodellidest „If you don’t book Naomi, you won’t get me.” Täpselt nii astusid nad toona teineteise eest välja. 

19. Lisaks kõigele muule on Christy ka andekas juuksur. 

20. George Michaeli ikoonilises muusikavideos „Freedom” ülesastumine oli supermodellide grupiotsus. Oma tingimustega muidugi. 

21. Edasi võttis neliku üle juba Gianni Versace – ja moeajalugu oligi sündinud. 

22. Ning sealt edasi, kui sinu moeetendusel 1990ndatel ei kõndinud need neli modelli, olid sa … nobody. 

23. Marc Jacobs võlgneb oma karjääri suuresti just Christyle. Ja ta ei ole ainuke disainer.

24. Nõukogude Liidu lagunemine andis oma hoo 90ndatel aset leidnud muutusele modellimaailmas.

25. Sarja teine osa tekitas mulle enim goosebumps’e. Positiivseid muidugi. Viimane aga tõi pisarad silma. Korduvalt. 

Kus siis veel kui mitte Tartuffil saab näha midagi nii eksootilist nagu Filipiinide filmikunst. Just sellest kaugest riigist pärit draama „Sunshine” toob suurele vabaõhuekraanile PÖFFi armastusfilmide festival, mis avatakse 4. augustil Tartu Raekoja platsil. 

Berliini filmifestivalil parima noortefilmi Kristallkaru võitnud linateos jutustab teismelisest iluvõimlejast, kes avastab enne olümpiamängude katsevõistlust, et on rase – riigis, kus abordid on keelatud. „Pole võimalik vaikida, kui sa kuuled kõiki neid hirmsaid lugusid,” on öelnud režissöör Antoinette Jadaone ise oma filmi kohta, mis põhineb intervjuudel rasedaks jäänud või selleks tehtud filipiini teismelistega, keda ei toeta sellises olukorras isegi nende oma vanemad, rääkimata seadusest. „„Sunshine” ei jäta kedagi ükskõikseks,” kirjutab Tartuffi programmijuht Edvinas Pukšta filmi saateks.

Kokku tuleb festivali ajaks Tartusse kerkivas Eesti suurimas vabaõhukinos tasuta näitamisele 12 filmi. Nende seas film, mis küsib, kuidas armastavad ja mida kardavad noored inimesed ühes maailma suurimas linnas Soulis, kus on üle 10 miljoni elaniku? Vastuse annab oma romantilises komöödias „Armastus suurlinnas” Lõuna-Korea režissöör E.oni. Tema film esilinastus eelmise aasta lõpus Toronto filmifestivalil ja kogus Lõuna-Koreas ligemale miljon vaatajat.

Ühe pealtnäha ideaalse suhte mürgiseks muutumise anatoomiat käsitlevad oma romantilises komöödias „Armastan sind igavesti” USA režissöörid Cazzie David ja Elisa Kalani. „Värske ja stambivaba,” on iseloomustanud seda maailma filmitööstuse juhtivaid väljaandeid Variety. 

Spordisõpru võiks rõõmustada Horvaatia režissööride Danilo Šerbedžija ja Ljubo Zdjelarevići film „Midagi enamat kui mina”, mis jutustab korvpallilegend Dražen Petrovićist, kelle pühendumine korvpallile oli nii suur, et sellest sai ühtaegu nii tema suurim armastus kui needus. Muide, oma elu viimase mängu mängis üheks Euroopa kõigi aegade andekaimaks korvpalluriks peetud mees 1993. aastal Eesti koondise vastu. 

Juba varem välja kuulutatud filmidest jõuavad Raekoja platsi vabaõhuekraanile Richard Linklateri „Uus laine”, mis ühtlasi avab festivali, ning armastusfilmide klassikat esindavad Charles Chaplini „Kullapalavik”, Michael Curtize „Casablanca”, Jacques Demy´ „Cherbourg´i vihmavarjud”, Claude Lelouchi „Mees ja naine”, David Lynchi „Loomu poolest metsikud”, Richard Linklateri „Enne päikesetõusu” ja Baz Luhrmanni „Romeo ja Julia”. 

Dokumentaal- ja lastefilmide programm linastub Tartu Elektriteatris.

Juba 20. korda toimuv Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival Tartuff leiab aset 4.–9. augustini. Traditsiooniliselt on kõik seansid vaatajatele tasuta.

Vaata Tartuffi filmide kohta lisa tartuff.ee.

Kui moemaailma varjupooled ja kultuslikud brändilood sind kõnetavad, tasub Netflixist ette võtta uus dokumentaalfilm „Trainwreck: The Cult of American Apparel“.

Film viib vaataja tagasi 2000ndate algusesse, kui värvikas ja vastuoluline American Apparel tõusis üheks Ameerika edukaimaiks moebrändiks. Tuntud oma eetilise tootmise, minimalistlike rõivaste, kuid ka seksuaalse alatooniga reklaamide poolest, võlus bränd paljusid – eriti indie sleaze ajastu fänne.

Ent edu varjus toimus midagi hoopis teistsugust. Dokumentaal heidab pilgu karismaatilise, kuid vastuolulise tegevjuhi Dov Charney juhtimisstiilile, süüdistustele seksuaalses ahistamises ja ettevõtte järkjärgulisele lagunemisele. 

Vaata kultusliku moebrändi tõeline pale üle Netflixist!