Foto: Teos Candice Breitz'i näituselt “Whiteface”.
Fotografiska Tallinna tegevjuhi ja kaasasutaja Margit Aasmäe sõnul oli Berliini Fotografiska hoone ehk Kunsthaus Tacheles inspiratsiooniks Tallinna Telliskivi Loomelinnaku loomisel, kus praegu asub ka Tallinna Fotografiska. “Ootame põnevusega, milline sünergia tekib nime ja väärtusi jagavate, kuid väga erinevate kultuurikeskuste vahel,” rääkis Aasmäe.
Mitte linnaosas asuv Kunsthaus Tacheles peegeldab 115 aastat Berliini värvikast ajaloost – ühest esimesest Berliini kaubamajast sai Teise Maailmasõja ajal natside poliitilise propaganda kontor, mille pööningul hoiti prantslastest sõjavange. Pärast Berliini müüri langemist hõivas hoone kunstnike kogukond ja 2012. aastani oligi maja üheks silmapaistvamaks kunsti, aktivismi ja kultuurisündmuste keskuseks Berliinis. Viimased 10 aastat tühjana saanud majas avanebki nüüd Fotografiska. “Fotografiska astub sellesse rikkaliku pärandiga ajaloolisse majja austusega ning loodab sellest teha uue maamärgi Berliini kultuurielus. Nagu Fotografiskale omane, ei ole see vaid näitusemaja, vaid uus pulbitsev kultuuriline kokkukäimiskoht,” sõnas Aasmäe. 5500-tuhande ruutmeetrise maja kolmel korrusel paikneb neli näitusesaali, kus aasta jooksul saab näha 10-15 näitust, samuti on majas restoran, pagarikoda, kohvik koos baariga, katusebaar ning ruumid ürituste tarbeks.
„Meie nägemuses saab Fotografiska Berliinist üks ilusamaid lavasid nii väljakujunenud kunstnikele, tärkavatele talentidele kui ka rahvusvahelisele loomekogukonnale. Meil on maailmatasemel meeskond, et pakkuda kultuurielamusi hoones, mis räägib linnast omapärase ja võimsa loo. Tunneme suurt rõõmu, et Fotografiska Berliin lisab uue peatüki selle hoone rikkalikule ajaloole,” ütles Fotografiska Berlin tegevjuht Yousef Hammoudah.
Fotografiska Berliin avatakse külastajatele kolme erinäolise näitusega: Juliana Huxtable “Ussyphilia” on multimeediakunstniku, kirjaniku, artisti ja Berliini ööklubi Berghaini DJ seni suurim soolonäitus Euroopas. Teine näitus, Candice Breitz’i “Whiteface” jutustab rassiküsimustest valgete inimeste vaatenurgast, alates neonatside ideoloogiast ja paremäärmusikust propagandast kuni argipäevaste rassismiilmingute ja enese positsioneerimiseni “heade valgete inimestena”. Kolmandaks grupinäitus “Nude”, mille keskmes on alasti keha kaasaegses fotograafias. Just viimane on Aasmäe sõnul plaanis tuua Berliini avanäitustest ka Tallinna.
Fotografiska Berliini avamist tähistatakse Tallinna Fotografiska katusebaaris täna, 14. septembril erimenüüga – pakutakse saksa õlut, kokteile ja muid jooke.
Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?
Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.
“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”
Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist.
Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.
