Foto: Katerina Kouzmitcheva
Tallinna Fotokuu juhi ja Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) juhatuse liikme Kulla Laasi sõnul oli tänavuse konkursi rahvusvahelisus nii meeldivaks üllatuseks kui seniseks rekordiks. Võiduprojekti eristas Laasi sõnul teistest töödest eelkõige selle tavatu toimumiskoht, avastuslik visuaalne vorm ja ühiskonnakriitIline sisu, mis kutsub ühistranspordis reisijaid mõtteharjutusele empaatia teemal. „Meil on väga hea meel, et antud projekti teostamisega saame visuaalkunsti tuua otse inimesteni, mitte jätta sellega kohtumised ainult näitusemajade seinte vahele. Sarnaselt argitasandile asetuvaid kaasaegse kunsti teoseid ning olemasoleva infrastruktuuriga koostööde loomist loodaksime edaspidi näha veelgi,” tunnustab Laas võidutööd.
Katerina Kouzmitcheva linnaruumi installatsiooni „My Hut Is On The Edge” keskpunktis on ühiskonna kasvav ükskõiksus ja selle mõjud. Fotograaf toob esile, kuidas tänapäeva inimesed eiravad sageli enda ümber toimuvaid sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme, olgu selle põhjuseks hirm, teadmatus või õpitud abitus. Võiduprojekt leiab aset kahes Tallinna trammis ning selle eesmärk on rõhutada empaatia olulisust ja rolli kogukonna arengus ning sallivuse edendamises. Installatsiooni kaudu soovib Kouzmitcheva kutsuda publikut istuma sümboolselt kellegi teise toolile, püüdes mõista, mis kujundab ühiskonnas inimeste hoiakuid ja tegevusi.
Tallinna linnakunsti kuraator ja valikukomisjoni liige Kati Ots kiidab tänavuse konkursi kõrget taset, tõstes eriti esile sotsiaalse õigluse ja linnaruumikriitikaga tegelevaid teoseid. Võidutöö puhul hindab ka Ots kohaspetsiifilist formaati, mis pakub trammireisijatele keset saginat ja lärmi ootamatu ning intiimse kogemuse luues sellega dialoogi päevakohaste teemadega. „Tallinnas on tohutu puudus kaasaegsest avaliku ruumi kunstist, mis rikastaks linnakultuuri ja panustaks kohaloomesse ning kuuluvustunde kasvatamisesse, tuues samal ajal kunsti lähemale neile, kes ei pruugi muidu sellega kokku puutuda. Mul on tohutult hea meel, et Fotokuu seda tähtsustab ja taoliseid konkursse korraldab,“ sõnab Ots ning avaldab lootust, et konkurss on inspiratsiooniks ka teistele kunstikorraldajatele.
AS Tallinna Linnatranspordi (TLT) jaoks on taolises projektis kaasalöömine esmakordne. TLT turundus- ja kommunikatsioonijuht Merilyn Räbbin näeb projektis võimalust pakkuda reisijatele mitte ainult transporti, vaid ka kultuurilist elamust: “Antud projekt annab võimaluse tõsta esile noori talente ja kannustab inimesi mõistma ja väärtustama teiste perspektiive. Ühistranspordil on inimeste jaoks oluline roll ja usume, et projekt värskendab ja rikastab meie reisijate mõttemaailma ja argipäeva,“ sõnab Räbbin ja nõustub Laasiga: „On ainult positiivne, kui ühistransport saab lisaks praktilisele vajadusele täita ka suuremat rolli ja pakkuda inimestele võimalust saada osa näitustest ja kultuurielamustest, mis muidu jääksid vaid kunstisaalide seinte vahele.“
Katerina Kouzmitcheva linnaruumi installatsioon „My Hut Is On The Edge” toimub Tallinna Fotokuu raames Tallinna trammides Eri Klas ja Anne Veski. Installatsioon on nähtav vahemikus 15. oktoobrist kuni 26. novembrini ühistranspordi sõiduaegadel. Võiduprojekti valikukomisjoni kuulus Tallinna linnakunsti kuraator Kati Ots, kunstnik Flo Kasearu, kunstnik ning Artproofi müügijuht ja partner Taavi Rekkaro, Tallinna Fotokuu juht ja Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) juhatuse liige Kulla Laas ning Fotokuu projektijuht ja kuraator Brigit Arop.
6. oktoobrist kuni 26. novembrini toimuva Tallinna Fotokuu ’23 põhiprogrammi kuuluvad rahvusvaheline rühmanäitus „Transs“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis (6.10.–26.11.2023) ning kunstnikufilmide programm kinos Sõprus koostöös filmifestivaliga PÖFF (16.–17.11.2023). Põhiprogrammi sündmused seostuvad märksõnadega nagu tehnoloogiliselt vahendatud maailm, sensoorsed kogemused, inimlik ja mehaaniline, koosloome, kollektiivsus ja sotsiaalsus. Biennaali satelliitprogrammis jätkub koostöö mitmete varasemalt oluliste partnerite, fotokunstile orienteeritud näitusepindadega üle Tallinna. Osalevad projektid kuulutatakse välja septembri lõpus.
Heikki Leis on mitmekülgne ja eksperimentaalne Eesti kunstnik ja fotograaf, kelle üle 20 aasta pikkust loometööd iseloomustavad tehniline keerukus ja katsetuslikud töömeetodid. Tema varasemad teosed on olnud osa Fotografiska kahest grupinäitusest, oktoobris avanev isikunäitus toob aga publiku ette Leisi värskeima, viimaste aastate jooksul valminud loomingu. Leis vaatleb inimese ja vee vahelist ürgset sidet ning seda, kuidas vees muutuvad nii keha, liikumine kui ka inimese harjumuspärane taju iseendast ja ümbritsevast.
Näitusel „Torm enne vaikust“ kohtub kaks fotoprojekti: valitud portreed seeriast „Virdpinnad“ ning akvaariumis jäädvustatud inimesed seeriast „Voolujooned“. Mõlema läbivaks tunnusjooneks on vesi, mis ei ole pelgalt taust või dekoratsioon, vaid teoste aktiivne kaasautor, mis kujundab nii kehi, nägusid kui ka nende liikumist. Painduvad ja põimuvad kehad ning virvendav veepind hägustavad tuttavaid vorme ja moonutavad nägusid. Vesi hajutab piire ning vabastab keha hetkeks füüsilistest ja sotsiaalsetest raamidest, luues ruumi kergusele, liikumisele ja vabadusele.
Koostöös Fotografiskaga loodud näituse kuraator on Stella Mõttus. Lisaks fotodele hõlmab näitus ka videoteost ja akvaariumiinstallatsiooni ning tervikut saadab spetsiaalselt näituse jaoks loodud helimaastik, mille autor on helilooja Ekke Västrik. Leisi visuaalse maailma mõttelise mõõtme avab kirjanik Jan Kaus, kes on loonud näituse saatetekstid ning kellega koos antakse oktoobri teises pooles välja ka samasse projekti kuuluv fotoraamat.
Heikki Leisi kõrval avaneb Fotografiskas veel teinegi näitus. Šejla Kamerić on rahvusvaheliselt tunnustatud Bosnia päritolu visuaalkunstnik, kelle teosed kuuluvad mitme kunstimuuseumi, teiste seas Tate Moderni kogusse. Kamerići looming sünnib ja tegutseb mittelineaarsete ajalooliste narratiivide, isiklike lugude, ühiskonnakriitika ja mälupoliitika pingeväljas. Olles ise läbi elanud Bosnia sõja ja Sarajevo piiramise, uurib Kamerić oma loomingus sedagi, kuidas sõda jätkub inimestes ka siis, kui sõda ise on lõppenud. Kõik isiklik on tema jaoks alati ka poliitiline: keha kannab endas ajalugu, mälu ja teiste pilke, aga võib saada ka vastupanu ja enesemääratluse paigaks.
Kamerići näitus „EX YOU“ on intiimne ja samas universaalne uurimus soolisusest, traumast ja kuuluvusest. See paljastab vastuolud, mis kaasnevad naiseks olemisega maailmas, mis püüab naist määratleda. Fotograafia, skulptuuri, installatsiooni ja heli kaudu võtab kunstnik ette selle, mis naistele põlvest põlve edasi antakse, ning uurib, mis juhtub, kui seda pärandit enam vastu võtta ei taheta. Näituse pealkirjas peitub veel teinegi kiht: EX YOU ehk ex-YU kui endine Jugoslaavia – poliitiliselt kadunud riik, mille jäljed elavad edasi inimestes ja kultuurimälus. „EX YOU“ on vastuhakk sellele, mis on inimestele määratud, ja katse mõista, mis jääb järele siis, kui sellest keelduda.
Kaks pealtnäha eripalgelist näitust kõnelevad mõlemad omal moel sarnasel teemal – inimese vabadusest iseend määratleda. „Leisi vees lahustuvad hetkeks keha piirid ja harjumuspärane ettekujutus iseendast. Kamerići loomingus muutub keha aga paigaks, kuhu on talletunud ajalugu, võim ja teiste seatud ootused,“ kirjeldab Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Mõlemad kunstnikud nihutavad midagi paigast – Leis meie füüsilise taju, Kamerić aga arusaama sellest, kui palju oma identiteedist on tegelikult inimese enda kujundada.“
Neljapäeval, 8. oktoobril kell 18 toimub mõlema näituse ühine avatuur ning reedel, 9. oktoobril kell 19 leiab aset Šejla Kamerići näituse avavestlus, kus koos kunstnikuga lahkab teravaid teemasid Feministeeriumi huvikaitsja Elise Rohtmets. 21. oktoobril toimuval raamatuesitlusel tutvustavad ühist projekti ja näitust Heikki Leis ja Jan Kaus.
Heikki Leisi ja Šejla Kamerići näitused on Fotografiskas avatud 9. oktoobrist 2026 7. märtsini 2027.
Igapäevane, kiiresti kaduv ja värskena eriti hinnatud sai tõstetakse näitusel tavapärasest rollist välja. Sellest saab kord ikoon ja disainiobjekt, kord pärand, patt, fetiš või dogma. Viie erineva fotosilma kaudu avanevad magusad pahed, fanaatilised kombetalitused ja pisut nihestatud rituaalid – esivanemate õpetusest kultusliku õhtusöömaaja ning sarvesaia ülistamiseni.
Fotograafia kõrval annavad näitusele ruumilise mõõtme kohaspetsiifilised installatsioonid ja spetsiaalselt Disainiööks loodud ajutised saiamaailmad. Hapusai muutub ühtaegu materjaliks ja kujutiseks, selle kerkimisel tekkinud orgaanilised mustrid aga omamoodi kosmiliseks kaardiks. Mängu tulevad saia kaks paratamatut omadust: tema võime kerkida ja tema vältimatu kaduvus.
Palverännak lõpeb pagarikoja tagumises peeglisaalis, kus punases valguses hõljuv objekt juhatab vaataja ahjukuuma altari ette. Galerii, mille sisend tuleb otse ahjust? Korraldajate sõnul esimene maailmas.
Näitusel osalevad Ron Verlin ja Leon Metsallik, Adele Thele Kuusk, Kertin Vasser ja Mari-Ly Kapp, Alina Birjuk, Johann Kööp, Anna Sipari, Mariliis Kundla ning Triinu Silla. Näituse kuraator ja ruumi stsenograaf on Helen Sirp stuudiost Notions in Air.
Näitus „Kerkiv Kultus / Carb Cult“ avatakse kolmapäeval, 30. septembril kell 18.00 Paper Mill Volta kohvi- ja pagarikojas, aadressil Tööstuse 47d. Näitust saab külastada pagarikoja tavapärastel lahtiolekuaegadel: E–R kell 8–18 ning L–P kell 9–17.
