6. oktoobrist kuni 26. novembrini toimuv Eesti üks suurimaid kaasaegse kunsti biennaale Tallinna Fotokuu kuulutas juulis välja avaliku konkursi linnaruumi fotoprojekti leidmiseks. Kokku laekus konkursile 53 projekti 28 erinevast riigist. Eriala ekspertidest koosnev komisjon valis võidutööks Poolas tegutseva Valgevene fotograafi Katerina Kouzmitcheva projekti „My Hut Is On The Edge”, mis leiab aset sügisel kahes Tallinna trammis.

Tallinna Fotokuu juhi ja Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) juhatuse liikme Kulla Laasi sõnul oli tänavuse konkursi rahvusvahelisus nii meeldivaks üllatuseks kui seniseks rekordiks. Võiduprojekti eristas Laasi sõnul teistest töödest eelkõige selle tavatu toimumiskoht, avastuslik visuaalne vorm ja ühiskonnakriitIline sisu, mis kutsub ühistranspordis reisijaid mõtteharjutusele empaatia teemal. „Meil on väga hea meel, et antud projekti teostamisega saame visuaalkunsti tuua otse inimesteni, mitte jätta sellega kohtumised ainult näitusemajade seinte vahele. Sarnaselt argitasandile asetuvaid kaasaegse kunsti teoseid ning olemasoleva infrastruktuuriga koostööde loomist loodaksime edaspidi näha veelgi,” tunnustab Laas võidutööd.

Katerina Kouzmitcheva linnaruumi installatsiooni „My Hut Is On The Edge” keskpunktis on ühiskonna kasvav ükskõiksus ja selle mõjud. Fotograaf toob esile, kuidas tänapäeva inimesed eiravad sageli enda ümber toimuvaid sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme, olgu selle põhjuseks hirm, teadmatus või õpitud abitus. Võiduprojekt leiab aset kahes Tallinna trammis ning selle eesmärk on rõhutada empaatia olulisust ja rolli kogukonna arengus ning sallivuse edendamises. Installatsiooni kaudu soovib Kouzmitcheva kutsuda publikut istuma sümboolselt kellegi teise toolile, püüdes mõista, mis kujundab ühiskonnas inimeste hoiakuid ja tegevusi.

Tallinna linnakunsti kuraator ja valikukomisjoni liige Kati Ots kiidab tänavuse konkursi kõrget taset, tõstes eriti esile sotsiaalse õigluse ja linnaruumikriitikaga tegelevaid teoseid. Võidutöö puhul hindab ka Ots kohaspetsiifilist formaati, mis pakub trammireisijatele keset saginat ja lärmi ootamatu ning intiimse kogemuse luues sellega dialoogi päevakohaste teemadega. „Tallinnas on tohutu puudus kaasaegsest avaliku ruumi kunstist, mis rikastaks linnakultuuri ja panustaks kohaloomesse ning kuuluvustunde kasvatamisesse, tuues samal ajal kunsti lähemale neile, kes ei pruugi muidu sellega kokku puutuda. Mul on tohutult hea meel, et Fotokuu seda tähtsustab ja taoliseid konkursse korraldab,“ sõnab Ots ning avaldab lootust, et konkurss on inspiratsiooniks ka teistele kunstikorraldajatele.

AS Tallinna Linnatranspordi (TLT) jaoks on taolises projektis kaasalöömine esmakordne. TLT turundus- ja kommunikatsioonijuht Merilyn Räbbin näeb projektis võimalust pakkuda reisijatele mitte ainult transporti, vaid ka kultuurilist elamust: “Antud projekt annab võimaluse tõsta esile noori talente ja kannustab inimesi mõistma ja väärtustama teiste perspektiive. Ühistranspordil on inimeste jaoks oluline roll ja usume, et projekt värskendab ja rikastab meie reisijate mõttemaailma ja argipäeva,“ sõnab Räbbin ja nõustub Laasiga: „On ainult positiivne, kui ühistransport saab lisaks praktilisele vajadusele täita ka suuremat rolli ja pakkuda inimestele võimalust saada osa näitustest ja kultuurielamustest, mis muidu jääksid vaid kunstisaalide seinte vahele.“

Katerina Kouzmitcheva linnaruumi installatsioon „My Hut Is On The Edge” toimub Tallinna Fotokuu raames Tallinna trammides Eri Klas ja Anne Veski. Installatsioon on nähtav vahemikus 15. oktoobrist kuni 26. novembrini ühistranspordi sõiduaegadel. Võiduprojekti valikukomisjoni kuulus Tallinna linnakunsti kuraator Kati Ots, kunstnik Flo Kasearu, kunstnik ning Artproofi müügijuht ja partner Taavi Rekkaro, Tallinna Fotokuu juht ja Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) juhatuse liige Kulla Laas ning Fotokuu projektijuht ja kuraator Brigit Arop.

6. oktoobrist kuni 26. novembrini toimuva Tallinna Fotokuu ’23 põhiprogrammi kuuluvad rahvusvaheline rühmanäitus „Transs“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis (6.10.–26.11.2023) ning kunstnikufilmide programm kinos Sõprus koostöös filmifestivaliga PÖFF (16.–17.11.2023). Põhiprogrammi sündmused seostuvad märksõnadega nagu tehnoloogiliselt vahendatud maailm, sensoorsed kogemused, inimlik ja mehaaniline, koosloome, kollektiivsus ja sotsiaalsus. Biennaali satelliitprogrammis jätkub koostöö mitmete varasemalt oluliste partnerite, fotokunstile orienteeritud näitusepindadega üle Tallinna. Osalevad projektid kuulutatakse välja septembri lõpus.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.