Tallinna Fotokuu juhi ja Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) juhatuse liikme Kulla Laasi sõnul oli tänavuse konkursi rahvusvahelisus nii meeldivaks üllatuseks kui seniseks rekordiks. Võiduprojekti eristas Laasi sõnul teistest töödest eelkõige selle tavatu toimumiskoht, avastuslik visuaalne vorm ja ühiskonnakriitIline sisu, mis kutsub ühistranspordis reisijaid mõtteharjutusele empaatia teemal. „Meil on väga hea meel, et antud projekti teostamisega saame visuaalkunsti tuua otse inimesteni, mitte jätta sellega kohtumised ainult näitusemajade seinte vahele. Sarnaselt argitasandile asetuvaid kaasaegse kunsti teoseid ning olemasoleva infrastruktuuriga koostööde loomist loodaksime edaspidi näha veelgi,” tunnustab Laas võidutööd.
Katerina Kouzmitcheva linnaruumi installatsiooni „My Hut Is On The Edge” keskpunktis on ühiskonna kasvav ükskõiksus ja selle mõjud. Fotograaf toob esile, kuidas tänapäeva inimesed eiravad sageli enda ümber toimuvaid sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme, olgu selle põhjuseks hirm, teadmatus või õpitud abitus. Võiduprojekt leiab aset kahes Tallinna trammis ning selle eesmärk on rõhutada empaatia olulisust ja rolli kogukonna arengus ning sallivuse edendamises. Installatsiooni kaudu soovib Kouzmitcheva kutsuda publikut istuma sümboolselt kellegi teise toolile, püüdes mõista, mis kujundab ühiskonnas inimeste hoiakuid ja tegevusi.
Tallinna linnakunsti kuraator ja valikukomisjoni liige Kati Ots kiidab tänavuse konkursi kõrget taset, tõstes eriti esile sotsiaalse õigluse ja linnaruumikriitikaga tegelevaid teoseid. Võidutöö puhul hindab ka Ots kohaspetsiifilist formaati, mis pakub trammireisijatele keset saginat ja lärmi ootamatu ning intiimse kogemuse luues sellega dialoogi päevakohaste teemadega. „Tallinnas on tohutu puudus kaasaegsest avaliku ruumi kunstist, mis rikastaks linnakultuuri ja panustaks kohaloomesse ning kuuluvustunde kasvatamisesse, tuues samal ajal kunsti lähemale neile, kes ei pruugi muidu sellega kokku puutuda. Mul on tohutult hea meel, et Fotokuu seda tähtsustab ja taoliseid konkursse korraldab,“ sõnab Ots ning avaldab lootust, et konkurss on inspiratsiooniks ka teistele kunstikorraldajatele.
AS Tallinna Linnatranspordi (TLT) jaoks on taolises projektis kaasalöömine esmakordne. TLT turundus- ja kommunikatsioonijuht Merilyn Räbbin näeb projektis võimalust pakkuda reisijatele mitte ainult transporti, vaid ka kultuurilist elamust: “Antud projekt annab võimaluse tõsta esile noori talente ja kannustab inimesi mõistma ja väärtustama teiste perspektiive. Ühistranspordil on inimeste jaoks oluline roll ja usume, et projekt värskendab ja rikastab meie reisijate mõttemaailma ja argipäeva,“ sõnab Räbbin ja nõustub Laasiga: „On ainult positiivne, kui ühistransport saab lisaks praktilisele vajadusele täita ka suuremat rolli ja pakkuda inimestele võimalust saada osa näitustest ja kultuurielamustest, mis muidu jääksid vaid kunstisaalide seinte vahele.“
Katerina Kouzmitcheva linnaruumi installatsioon „My Hut Is On The Edge” toimub Tallinna Fotokuu raames Tallinna trammides Eri Klas ja Anne Veski. Installatsioon on nähtav vahemikus 15. oktoobrist kuni 26. novembrini ühistranspordi sõiduaegadel. Võiduprojekti valikukomisjoni kuulus Tallinna linnakunsti kuraator Kati Ots, kunstnik Flo Kasearu, kunstnik ning Artproofi müügijuht ja partner Taavi Rekkaro, Tallinna Fotokuu juht ja Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) juhatuse liige Kulla Laas ning Fotokuu projektijuht ja kuraator Brigit Arop.
6. oktoobrist kuni 26. novembrini toimuva Tallinna Fotokuu ’23 põhiprogrammi kuuluvad rahvusvaheline rühmanäitus „Transs“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis (6.10.–26.11.2023) ning kunstnikufilmide programm kinos Sõprus koostöös filmifestivaliga PÖFF (16.–17.11.2023). Põhiprogrammi sündmused seostuvad märksõnadega nagu tehnoloogiliselt vahendatud maailm, sensoorsed kogemused, inimlik ja mehaaniline, koosloome, kollektiivsus ja sotsiaalsus. Biennaali satelliitprogrammis jätkub koostöö mitmete varasemalt oluliste partnerite, fotokunstile orienteeritud näitusepindadega üle Tallinna. Osalevad projektid kuulutatakse välja septembri lõpus.
Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?
Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.
“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”
Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist.
Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.