6. oktoobrist kuni 26. novembrini toimuv Eesti üks suurimaid kaasaegse kunsti biennaale Tallinna Fotokuu avalikustas peanäituse „Transs“ kunstnike nimekirja. Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis toimuva rahvusvahelise grupinäituse kuraator Ilari Laamanen on valinud näitusel osalema 19 kunstnikku seitsmest erinevast riigist. Sealhulgas on kaasatud kolm kunstnike duot ja üks rühmitus. Mitmed kunstnikud astuvad oma teostega Eestis üles esimest korda.

Tänavu seitsmendat korda toimuva kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu peanäitusel „Transs“ osalevad kunstnikud on Sara Bjarland (FI/NL), Zody Burke (US/EE), Patricia Domínguez (CL), Elo-Reet Järv (EE), Karel Koplimets (EE), Laila Majid (AE/UK) ja Louis Blue Newby (UK), Norman Orro ja Joonas Timmi (EE), Pire Sova ja Ando Naulainen (EE), Viktor Timofeev (LV/US), Anu Vahtra (EE), Jessica Wilson (US) ning kunstnike rühmitus CUSS Group (ZA).

Kuraator Ilari Laamaneni sõnul on „Transs“ interdistsiplinaarse ja põlvkondadeülese fookusega ning iga kunstniku teos mõjub näitusel ootamatult: „Kuraatoritöö protsessi on minu jaoks tugevalt mõjutanud Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljoni ebatavaline arhitektuur. Eksponeeritavad teosed on näitusepinnaga otseses dialoogis, mis muudab näituse kaasahaaravaks ja multisensoorseks kogemuseks. Eestis tegutsevad kunstnikud Zody Burke, Karel Koplimets, Anu Vahtra, Pire Sova ja Ando Naulainen loovad spetsiaalselt Fotokuu näituse jaoks uued installatsioonid. Samuti on mul suur heameel esmakordselt Tallinnas tutvustada teoseid rahvusvahelistelt kunstnikelt Patricia Domínguez, Laila Majid ja Louis Blue Newby ning CUSS GROUP kollektiivilt.“

Tallinna Fotokuu peanäituse „Transs“ ajendiks on tänapäevane ekraanidest ja tehnoloogiast läbiimbunud maailm ja inimseisundid: „Näitus vaatleb, kuidas kunstiteosed võivad tehnoloogiliselt vahendatud maailmas sensoorsete kogemuste uurimist lihtsustada või keerulisemaks muuta. „Transs“ liigub spiraalselt inimliku ja mehaanilise, fantastilise ja faktilise ning veetluse ja eemaloleku vahel, eesmärgiga vaatajat eksitada ja harjumuspärast vaatamissituatsiooni kõigutada. Mida lähemale liigub vaataja tajutavale reaalsusele, seda kujuteldavamaks see muutub,” kirjeldab Laamanen ja lisab, et transsi võib näitusel mõista ja vaadelda nii massikultuurilise nähtusena, kui ka enesepeegeldust pakkuva või isegi vaimse kogemusena.

Lisaks peanäitusele kuulub tänavuse Tallinna Fotokuu biennaali põhiprogrammi kunstnikufilmide programm, mis on esmakordselt esindatud Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) Expanded Cinema kavas. Biennaali filmiprogrammi kureerivad Eestist pärit kunstnik ja filmitegija Piibe Kolka ning New Yorgis tegutsev filmikuraator Genevieve Yue. Filmide valikus on kesksete teemadena esil kaasloovad meetodid, kollektiivne autorlus ja sotsiaalsus. Filmiprogramm linastub 16. ja 17. novembril kinos Sõprus.

Biennaali põhi- ja satelliitprogrammi kõrval pannakse jätkuvalt tugevat rõhku koolinoorte haridusprogrammile ja kunstiga linnaruumi laienemisele. Seeläbi soovitakse kunstnike loomingule lisada nähtavust ja ligipääsetavust ning avada publikule võimalusi meid igapäevaselt ümbritseva pildiküllasuse kriitiliseks analüüsiks ning mõtestamiseks. Täpsem info käesoleva aasta Tallinna Fotokuu filmi-, satelliit- ja haridusprogrammide kohta kuulutatakse välja järgnevatel kuudel.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.