6. oktoobrist kuni 26. novembrini toimuv Eesti üks suurimaid kaasaegse kunsti biennaale Tallinna Fotokuu avalikustas peanäituse „Transs“ kunstnike nimekirja. Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis toimuva rahvusvahelise grupinäituse kuraator Ilari Laamanen on valinud näitusel osalema 19 kunstnikku seitsmest erinevast riigist. Sealhulgas on kaasatud kolm kunstnike duot ja üks rühmitus. Mitmed kunstnikud astuvad oma teostega Eestis üles esimest korda.

Tänavu seitsmendat korda toimuva kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu peanäitusel „Transs“ osalevad kunstnikud on Sara Bjarland (FI/NL), Zody Burke (US/EE), Patricia Domínguez (CL), Elo-Reet Järv (EE), Karel Koplimets (EE), Laila Majid (AE/UK) ja Louis Blue Newby (UK), Norman Orro ja Joonas Timmi (EE), Pire Sova ja Ando Naulainen (EE), Viktor Timofeev (LV/US), Anu Vahtra (EE), Jessica Wilson (US) ning kunstnike rühmitus CUSS Group (ZA).

Kuraator Ilari Laamaneni sõnul on „Transs“ interdistsiplinaarse ja põlvkondadeülese fookusega ning iga kunstniku teos mõjub näitusel ootamatult: „Kuraatoritöö protsessi on minu jaoks tugevalt mõjutanud Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljoni ebatavaline arhitektuur. Eksponeeritavad teosed on näitusepinnaga otseses dialoogis, mis muudab näituse kaasahaaravaks ja multisensoorseks kogemuseks. Eestis tegutsevad kunstnikud Zody Burke, Karel Koplimets, Anu Vahtra, Pire Sova ja Ando Naulainen loovad spetsiaalselt Fotokuu näituse jaoks uued installatsioonid. Samuti on mul suur heameel esmakordselt Tallinnas tutvustada teoseid rahvusvahelistelt kunstnikelt Patricia Domínguez, Laila Majid ja Louis Blue Newby ning CUSS GROUP kollektiivilt.“

Tallinna Fotokuu peanäituse „Transs“ ajendiks on tänapäevane ekraanidest ja tehnoloogiast läbiimbunud maailm ja inimseisundid: „Näitus vaatleb, kuidas kunstiteosed võivad tehnoloogiliselt vahendatud maailmas sensoorsete kogemuste uurimist lihtsustada või keerulisemaks muuta. „Transs“ liigub spiraalselt inimliku ja mehaanilise, fantastilise ja faktilise ning veetluse ja eemaloleku vahel, eesmärgiga vaatajat eksitada ja harjumuspärast vaatamissituatsiooni kõigutada. Mida lähemale liigub vaataja tajutavale reaalsusele, seda kujuteldavamaks see muutub,” kirjeldab Laamanen ja lisab, et transsi võib näitusel mõista ja vaadelda nii massikultuurilise nähtusena, kui ka enesepeegeldust pakkuva või isegi vaimse kogemusena.

Lisaks peanäitusele kuulub tänavuse Tallinna Fotokuu biennaali põhiprogrammi kunstnikufilmide programm, mis on esmakordselt esindatud Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) Expanded Cinema kavas. Biennaali filmiprogrammi kureerivad Eestist pärit kunstnik ja filmitegija Piibe Kolka ning New Yorgis tegutsev filmikuraator Genevieve Yue. Filmide valikus on kesksete teemadena esil kaasloovad meetodid, kollektiivne autorlus ja sotsiaalsus. Filmiprogramm linastub 16. ja 17. novembril kinos Sõprus.

Biennaali põhi- ja satelliitprogrammi kõrval pannakse jätkuvalt tugevat rõhku koolinoorte haridusprogrammile ja kunstiga linnaruumi laienemisele. Seeläbi soovitakse kunstnike loomingule lisada nähtavust ja ligipääsetavust ning avada publikule võimalusi meid igapäevaselt ümbritseva pildiküllasuse kriitiliseks analüüsiks ning mõtestamiseks. Täpsem info käesoleva aasta Tallinna Fotokuu filmi-, satelliit- ja haridusprogrammide kohta kuulutatakse välja järgnevatel kuudel.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb 1. mail näitus „Kogu maailm on Bauhaus”, mis toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhausi ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette.

Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.

Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.