Kolmest küsimusest koosneva uurimuse saatis Fashion Revolution Estonia 17 poele. Neile vastas 10 erinevat teise ringi või vintage poodi. Nende vastustest selgus mitmeid aspekte, mis neid ärimudeleid eristavad. Esmalt on oluline erinevus kauba poodi jõudmise osas. Kui teise ringi poed saavad põhiliselt riided niiöelda meilt endilt ehk neist kottidest, mis erinevatesse kogumispunktidesse viime, siis vintage poed on põhiliselt hand-picked valikuga. See tähendab, et poepidaja või mõni koostööpartner käib riideid ise valimas. Rõivaid tuuakse peamiselt Euroopast, kõige enam mainiti just Itaaliat ja Hollandit. Samas leidus ka neid, kes käivad kaupa otsimas hoopis siin, kohalikes teise ringi poodides. Kui ühelt poolt on selline eraldi kauba valimine kergelt eksklusiivse hõnguga, siis kahjuks ei ole meile teada näiteks nende Itaaliast ostetud rõivaste tegelik päritolu. Samas ka teise ringi poodide vastustest võis välja lugeda, et natuke tuleb kaupa ka mujalt, õnneks enamasti lähedalt – Soomest, Poolast, Leedust, Rootsist. Samuti on neist riikidest tulev kaup kogutud samasugusel põhimõttel nagu meil toimivad kogumispunktid. Kui aga müügiartiklite päritolu loetelu kokku panna, saab juba kuus riiki. Kas teise ringi kaup reisib siiski ehk liiga palju?
Olgu reisimise rohkusega kuidas on, aga vähemalt võib olla kindel, et nii teise ringi kui vintage poodides müüdav kaup on võrdlemisi kvaliteetne. Mõlema puhul toimub eelnevalt põhjalik sorteerimine ning ka kogumispunktidesse saabunud kaup on pigem hea kvaliteediga. Mida see tarbija kohta ütleb? Kas ostame päriselt kauakestvat kvaliteetset kaupa ja annetame hiljem või kanname toodet üksikud korrad, mistõttu on see teisele ringile jõudes peaaegu uus? Süda on mõlemal juhul rahul, aga mõtlemisainet siin siiski on.
Poodidesse jõudvate rõivaste desinfitseerimise osas tekkis kahe poetüübi vahel taas suurem erinevus. Teise ringi poodides pestakse saabunud asju pigem harvem, enamasti juhul, kui ese seda tõesti väärt on. Põhjus, miks kogu kaupa läbi ei pesta, on saabuvate asjade kogus. Poodidel pole enamasti võimekust sellises koguses riietele põhjaliku pesu rutiini läbi viia. Samuti pole EU siseselt riietele desinfitseerimise nõuet. Vintage poodide puhul joonistus välja, et tooteid pigem pestakse rohkem läbi või on need juba varasemalt desinfitseeritud. Kõik vastanud vintage poed tõid välja, et kogu müüki minev kaup saab läbi aurutatud. Ühe vastaja puhul paistis silma eriti eeskujulik desinfitseerimiskava, kus rõivatöötlus jagunes vastavalt materjalile ning eseme seisukorrale. Erinevaid materjale pestakse kas masinaga või käsitsi, osa esemeid viiakse keemilisse puhastusse, villaseid rõivaid ka külmutati ning kõik riided triigitakse või aurutatakse.
Mis saab müümata kaubast? Selgus, et nii teise ringi poodides kui vintage poodides jääb kaupa müümata väga vähe. Teise ringi poodides, kus kauba maht on suurem, müüakse ära pea 95% kaubast ja vintage poodide väiksema mahu osas mängib rolli eksklusiivsus, mis aitab samuti suurema osa toodetest ära müüa. Vintaaž-poed käsitlevad seisma jäänud riideid erinevalt – osa viiakse taaskasutuspoodidesse, hooajaline kaup võib jääda aga ka lattu uut aastat ootama. Sarnast hooajalist ringlust võis ka teise ringi poodide vastustest välja lugeda. Nii teise ringi kui vintaaž-poed suunavad mingi osa kaubast ka heategevusse, annetades varjupaikadele, lastekodudele, erinevatele programmidele. Teise ringi poodide puhul kerkisid esile ka koostööd erinevate disainerite, õppeasutuste ja materjalide taaskasutuse organisatsioonidega. Mõlemad poesuunad korraldavad kauba realiseerimiseks ka erinevaid soodusmüüke või on välja pannud eraldi eriti soodsa hinnaga toodete kasti. Ka toodi välja, et isegi müügikõlbmatule esemele püütakse enne ära viskamist leida kasutuskoht. Kuigi ära visatavat tekstiili tekib, võib vastuste seast välja lugeda, et kogused on marginaalsed ning omalt poolt tehakse enne kõik, et prügimäele jõuaks tõesti nii nii vähe, kui võimalik.
Fashion Revolution Estonia tänab küsitlusele vastanud poode: Humana, Uuskasutuskeskus, Sveta Vintage, Hilpster, Kastani Leiunurk, Punane Ristik, Metsvintage, Kleidipuhvet ja teised.
Fashion Revolution on rahvusvaheline moeaktivismile suunatud organisatsioon, mis sündis kümme aastat tagasi, mil Bangladeshis varises tootmishoone Rana Plaza, ning mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. Tol hetkel sai selgeks, et moetööstus peab hakkama kasumi kõrvalt rohkem väärtustama inimesi ja planeeti. Eesti tiim ühines liikumisega paar aastat tagasi, olles tänaseks päevaks juba 1/88 osa rahvusvahelisest Fashion Revolution organisatsioonist. Fashion Revolution Estonia seisab tugevalt puhtama, turvalisema, eetilisema, läbipaistvama ja jätkusuutlikuma moetööstuse eest. Fashion Revolution Estonia eesmärgiks on harida oma jälgijat ning innustada teda tegema igapäevaselt targemaid ja keskkonnasäästlikumaid valikuid. Jälgi Fashion Revolution Estonia tegemisi Instagramis.
Selle hooaja kollektsiooni moodustavad neli elegantset kleiti, mis on disainitud erinevatele kehatüüpidele ning sobivad kandmiseks erilistel suvesündmustel. Kollektsiooni iseloomustavad pehmed pastelsed toonid, lendlevad kangad ja figuuri rõhutavad lõiked. Kollektsiooni eesmärk on endiselt sama: tähistada nii isikupära kui ka jätkusuutlikku mõtteviisi.
„Rõivaste laenutamine on Eesti moes uus suund, mis võimaldab kombineerida juba kapis olevaid minimalistlikke igapäevarõivaid harvem kantavate luksuslike esemetega, ilma vajaduseta igaks eriliseks sündmuseks uus rõivaese soetada,“ räägib Rentalieri asutaja Josefine Vaher-Vahter, lisades, et laenutamine on jätkusuutlik ja taskukohane viis, kuidas tippmoodi nautida – ning tarbijate huvi laenutamise vastu on järjest kasvamas.
„Oleme ülimalt meelitatud, et esimene ühine koostöö sai naiste poolt nii soojalt vastu võetud, et saime taas pead kokku panna ja koos Ivo Nikkolo tiimiga uue kevad/suvi kollektsiooni disainida,“ sõnas Vaher-Vahter.
„Soovisime pakkuda rõivaid, mis tunduvad eksklusiivsed, kuid samas mitmekülgsed – luksuslikud, kuid ilma pikaajalise kohustuseta,“ lisas Baltika brändivisuaali ja piirkondliku jaemüügi juht Steffi Saava-Kingisepp. „Rendimood võimaldab ligipääsu kaunitele disainidele ilma raiskamiseta, toetades nutikamaid garderoobivalikuid ja ringsemat moetarbimist.“
Tutvu kollektsiooniga galeriis!
Kollektsioon on juba laenutamiseks saadaval eksklusiivselt Rentalieris. Uuri lisa rentalier.eu.
Päeva vältel toimunud paneelides jagasid oma mõtteid ja kogemusi moetööstuse mõjudest koos võimalike lahendustega Kerli Kant-Hvass (tekstiilide ringmajanduse arendaja ja konsultant), Kaido Kukk (UPM Kymmene viitsepresident), Tiia Plamus (TalTech’i Tekstiilitehnoloogia labori juhataja, tekstiilitehnoloogia kaasproffessor), Cärol Ott (EFF 2024 jätkusuutliku moe auhinna saanud disainer, upcycling moe eestkõneleja), Katrin Kuldma (omanimelise moemaja looja ja omanik, kestliku kvaliteetmoe eestkõneleja), Nelli Pormeister (Sportland Grupp, jätkusuutlikkuse juht), Kristel Martis (Viru Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuht), Kaie Kaas-Ojavere (ettevõtte KIUD kaasasutaja ja tekstiilijäätmete väärindaja), Karin Kreek (Eesti moebrändi Woolish disainer), Kerli Reinsberg (Uuskasutuskeskuse jaekaubandusjuht) ja Key Külaots (Estonian Fashion Festival Tegevjuht).
Toome välja 15 tarkusetera, mis nendest vestlustest kõlama jäid:
1. Järjest rohkem näeb inimesi riietumas isikupäraselt, rõivad on eneseväljenduse viis. On jätkusuutlikum leida enda stiil ja soetada neid riideid, mille puhul sina ise tunned, et need sobivad sinule. Trende ei tasuks liigselt järgida.
2. Enne kui hakkad oma garderoobi täiendama, tee eeltööd. Tutvu brändide väärtustega ja sellega, mille eest nad seisavad. Pööra tähelepanu sellele, kas toode, mida soetad, tuleb reguleeritud taustsüsteemist. Euroopa Liidu regulatsioonid on väljatöötatud meie ja meie keskkonna kaitsmiseks. Kui soetatav toode tuleb platvormilt, kus ühtegi regulatsiooni ei ole, siis tasub peast läbi lasta mõtted: milline on selle tootmise mõju keskkonnale; kas selle kangas võib olla mürgine; kas inimene, kes on selle toote kokku õmmelnud, saab oma palga eest pere toidetud.
3. Rõivamudelit välja valides, mõtle läbi, mis on sul kapis juba olemas. Kas sul on tooteid, millega uut toodet kombineerida? Isikliku stiili leidmine annab siin suure eelise.
4. Võimalusel vali looduslik materjal nagu: puuvill, lina, siid, vill, naturaalnahk jne. Miks? Sest see on biolagunev.
5. Võimalusel vali monomaterjal, see tähendab 100% ühest ja samast kiust materjal, näiteks 100% puuvill. Miks? Sest seda on tulevikus palju lihtsam uueks kangaks ümbertöödelda ja on vähem tõenäoline, et see lõpetab prügina.
6. Teadlased töötavad kangakiudude eraldamise tehnoloogiate kallal, kuid see protsess on sageli toksiline ja teekond paremate lahendusteni veel pikk.
7. Teine eelistus looduslikule monomataterjalile võiks olla kord juba kasutuses olnud kiust taastoodetud kangas, näiteks ümbertöödeldud polüester.
8. Ostes jäta liigne pakend soetamata. Kas sa ikka vajad seda paber- või kilekotti ostu juurde? Kui pakend on ilmtingimata vajalik, kasuta seda korduvalt ning sorteeri hiljem korrektselt.
9. Isikupäraseid tooteid on gardeoobis head toetama klassikalised esemed. Need kestavad garderoobis ja sobituvad paljude olemasolevate ja tulevaste esemetega sinu kapis.
10. Hoolitse! Jälgi tootesilte ja neil olevaid hooldusjuhendeid. Ära pese oma riideid ilma vajaduseta. Võimalusel puhasta vaid rõiva plekiline koht. Kui pesed, pese õrnalt. Ära kuivata riideid kuivatis! Nii liigne pesu kui ka kuivati kasutamine kulutavad riideid. Lisaks paiskab sünteetiliste materjalide pesemine mikroplastikut läbi äravooluvee meie pinnasesse ja veekogudesse. Mida rohkem pesed, seda rohkem mikroplastikut.
11. Kui sinu naturaalsest materjalist musta eseme värv on tuhmunud, saab selle muuta uueväärseks näiteks Viru Keskuses asuv Tubli Rätsep, kes hakkab alates oktoobri keskpaigast pakkuma musta värvi uuendamise teenust. Nahast esemeid kaitse pikema ea nimel viksides. Eelista selleks ökoloogilisi vahendeid nagu vaha. Seemisnahast või kangast jalatsid saad aga kaitsta impregneerides.
12. Paranda! Uued tallad jalanõudele, uus lukk kotile – siin aitavad näiteks Kingaabi meistrid. Mantlil on nööp eest ära? Õmble ette uus. Kui enda oskuseid ei usalda, aitab õmblus- ja rõivaste parandustöödega rätsep.
13. Kui väsid tootest emotsianaalselt, kaalu eseme uueks disainimist ehk upcycling’ut. See tähendab, et mitmest vanast särgist võib saada kleit või pikkadest pükstest lühikesed püksid. Sageli saavad oma esimese elu ära elanud meesterõivad uue hingamise ja kasutuse hoopis naiste riidekapis.
14. Kui korralik ja kandmiseks sobiv rõivas on end sinu jaoks ammendanud ja sa siiski ei soovi seda uueks disainida, anna see uuele ringile kellegile teisele kandmiseks. Viru Keskuses saad need rõivad tuua ja ära anda Uuskasutuskeskuse kappi, Kaubamaja Naistemaailma, ARKETi, Massimo Dutti või ZARA kauplustesse. Kulunud, määrdunud või auklik rõivas uuele ringile andmiseks ei sobi. Seda ei tohi visata ka olmeprügi hulka, eriti mitte sünteetilisest kangast rõivast. Selle asemel tuleb sellised rõivad viia jäätmejaama.
15. Moodi saab armastada ka vastutustundlikult!
