Fotografiska Tallinn kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kommenteerib vastavatud projekti: „Meil on väga hea meel, et koostöös Eesti Fotokunstnike Ühendusega saame sel suvel oma majas eksponeerida üle 10 Eesti kaasaegse kunstniku loomingut ning toetada kvaliteetse fotograafia jõudmist meie inimeste kodudesse. Aeg on ammu seal, et hakkaksime soetama kohalike kunstnike teoseid ja foto meediumina on selleks parim. Igal aastal toob Fotografiska Tallinn publikuni rahvusvaheliste näituste kõrval ka kohalike kunstnike loomingut – see on oluline missioon, mille osakaalu tahame tulevikus veelgi kasvatada.“
Näitusel osalevad kunstnikud on Hedi Jaansoo, Cloe Jancis, Eve Kiiler, Mari-Leen Kiipli, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Marge Monko, Tanja Muravskaja, Birgit Püve, Silvia Sosaar ja Ruudu Ulas. Näituse kuraator on Kaisa Maasik.
25. mail algusega kell 18.00 toimub näituse avamise raames vestlusring teemal „Kaasaegse fotokunsti väärtustamisest”. Fotografiska Tallinn esimese korruse seminarialal vestlevad omavahel kuraator ja kunstiagent Lilian Hiob, fotokunstnik Tanja Muravskaja, kunstnik ja Filmiarhiivi juhtivspetsialist Aap Tepper ning Foto Tallinn kunstimessi korraldaja Kadi-Ell Tähiste. Vestlust modereerib Aleksander Eeri Laupmaa.
Teostega väljapanekust “FOKU esitleb: valik Eesti kaasaegset fotokunsti” Fotografiska Tallinn kohviku ja restorani aladel on võimalik teha tutvust kohapeal alates 19. maist ning veebis www.foku.ee/osta-kunsti. Näitus jääb avatuks kuni 6. septembrini.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.