Homsest, 19. maist näeb Fotografiskas László Moholy-Nagy, ühe 20. sajandi silmapaistvaima modernistliku kunstniku fotonäitust „Valgusmäng“. Näitus keskendub Moholy-Nagyle eelkõige kui kunstiuuendajale, kes kasutas kaamerat uudse nägemise instrumendina.

Ungaris sündinud László Moholy-Nagy (1895-1946) oli konstruktivismist mõjutatud teedrajav kunstnik, kes kogus tuntuse oma radikaalse ja eksperimentaalse loominguga. Moodsa tehnoloogia ja sotsiaalsete muutuste vastu huvi tundev kunstnik eksperimenteeris fotograafia, pimikuprotsesside ning montaažiga. Viis, kuidas ta jäädvustas jooni, kujundeid ja valgust, oli eelmise sajandi alguses erakordselt uuendusmeelne.

Moholy-Nagy mõjutas Bauhausi õpetajana tervet põlvkonda kunstnikke ja disainereid. Fotopraktikas seadis Moholy-Nagy esikohale fotograafia alustala, valguse, uurimise. Tema eesmärk oli “maalida valgusega”, tehes seda fotogrammide abil ning luues fotopilte ilma kaamerata, puhtalt valguse ja varju manipuleerimise abil. Uute perspektiivide ja kaameratehnikate abil muutus fotograafia kui lihtsalt dokumenteeriv meedium uudseid visuaalseid sensatsioone kujutavaks kunstivormiks.

“Fotografiska näituste valik täieneb suveks 20. sajandi kunstimaailma raputanud innovaatori Lazlo Moholy Nagy näitusega “Valguse mäng”. On hea meel näidata kunstnikku, kes oli oma ajast ees – julge katsetaja erinevate tehnikate ja meediumitega ning mõjutas samal ajal meeletult ka kunstivaldkonna arengut, olles üks Bauhausi eestvedajatest”, kommenteeris Fotografiska näituste juht Maarja Loorents.

Näitus „Valgusmäng“ koondab Moholy-Nagy esimesed katsetused fotomontaažis (fotoplastikas, nagu ta seda nimetas), fotogrammid, isiklikud pildid, värvifotod (sealhulgas haruldased pildid kunstnikust endast ja varem näitamata fotod tema skulptuuridest) ning kaks filmi aastast 1922 ning 1945. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. 

Muusik Anna Kaneelina ja kunstnik Kärt Hammer avavad 20. novembril Tallinnas ühisnäituse “Walls”, milles on ühte installatiivsesse ruumi toodud kokku helid ja kunst. Ühtlasi avaldas Anna täna visuaali oma oktoobris ilmunud loole “Tired”. 

Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?

Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.

“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”

Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist. 

Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis. 

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.