Foto: Oliver Moosus
Projekti eesmärk on tuua kõrgmood senisest rohkem tänavapilti ning näidata, kuidas oskusliku stilistika abil saab seda tänavamoega nutikalt kombineerides luua väga erinevatesse olukordadesse sobituvaid rõivakomplekte. Nii ei jää hinnaline disainerkleit peale ühekordset kandmist kappi seisma, vaid seda saab kanda kordi ja kordi.
“Mulle meeldib väga segada omavahel erinevaid rõivastiile ja hinnaklasse, luues tervikliku ja inspireeriva komplekti. Kõrgmood on valmistatud käsitööna ja kvaliteetsetest materjalidest, mistõttu on selle eluiga pikem ja investeering tasub end ära läbi jätkusuutliku kasutamise. Samas on tänavamood hea võimalus värskendada riidekappi hooaja trendiesemetega, sealne valik on laiem, hinnasõbralikum ja väga erinevaid stiile arvestav. Tahan julgustada inimesi mitte kartma Eesti disainerite juurde minna, peljates, et looming on üleliia kallis. Pigem tasub mõelda selle peale, kuidas nutikalt seda koos tänavamoega kanda, nii et sellel oleks väga mitmeid kasutusvõimalusi,” tutvustas projekti ideed stilist Johanna Eenma.
Projekti idee sündis meeskonnal koostöös Tiina Talumehe moestuudio ja Viru Keskusega ning valminud moeseeriat näeb täies ulatuses suvises ajakirjas Säde. “Oleme Eesti disaini ja iseloomuga rahvusvahelisi tänavamoebrände toonud kokku erinevates projektides, millest kindlasti suurim on kaks korda aastas toimuv Viru Keskuse moesündmus FIBIT. Julge käekirjaga stilistide nägemused inspireerivad inimesi julgemalt katsetama ja oma tavapärasest stiilist erinevaid asju proovima, mis rikastab meie moe- ja tänavapilti. Omalt poolt on meil huvitav jälgida, kuidas Johanna stiili täiendavad selles projektis EKA noored moestilistika tudengid, kellel ühel hetkel tekib enda isiklik stilistikäekiri ja keda tulevikus ka meie moelavale stiliseerima kutsuda,” rääkis Taivi Koitla, Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonidirektor.
Hispaania kiirmoebränd teatas kaheaastasest loomingulisest koostööst Gallianoga, kelle ülesandeks saab brändi arhiivi “ümberkirjutamine” hooajaliste kollektsioonide kaudu. Esimene tulemus peaks poodidesse jõudma juba 2026. aasta septembris.
Galliano nimi ei vaja moemaailmas pikemat sissejuhatust. Diori-aastatel, 1997. kuni 2011. aastani, kujunes temast üks oma põlvkonna mõjukamaid loojaid. Hiljem jätkas ta Maison Margielas, kuni lahkus sealt 2024. aastal.
Just seetõttu mõjub koostöö Zaraga korraga nii ootamatu kui ka veidi vastuoluline. Ühelt poolt on huvitav näha, mida teeb autor, kelle tugevus on alati olnud kontseptsioon, dekonstruktsioon ja karakter, formaadis, mis eeldab mastaapi, kiirust ja taskukohast kättesaadavust. Teisalt tekitab küsimusi see, kuidas Galliano maailm üleüldse kiirmoe loogikasse mahub — isegi siis, kui pressitekst räägib “arhiivide ümbermõtestamisest” ja loomingulisest jätkusuutlikkusest.
Galliano ise on koostöö suhtes ootusrikas. “Olen väga elevil, sest see ei ole midagi, mida ma oleksin varem teinud. Selles on uudsust, põnevust ja protsessi ennast. Isegi oma tiimile pean ma iga päev meelde tuletama: ei, see ei ole see ega too. Me kirjutame seda lugu uuesti. See on olnud väga lõbus ning mulle tundub, et just praegu on see väga positiivne asi, mida teha — ja loomingulisest vaatenurgast ka tõeliselt jätkusuutlik.”
Zara on viimastel aastatel teinud ridamisi nimekaid koostöid, kuid Galliano lisab sellesse ritta kaalu, mida naljalt ei dubleeri. Portaili ettevaatliku optimismiga võib öelda: pöialt hoiame. Mitte tingimata Zara pärast, vaid selleks, et Galliano suudaks ka siin teha midagi enamat kui järjekordse suure nimega kapselkollektsiooni.
Gabrielle Chaneli kunagine mõte naisest kui päeval röövikust ja õhtul liblikast sai mõned päevad tagasi esitletud kollektsioonis uue elu. Blazy looming liikus praktilisest ja maapealsest kerguse, helgi ja peaaegu ebareaalse õhtuse väljenduseni. Nii sündis tervik, kus CHANELi igapäevane funktsionaalsus ja majale omane fantaasia püsisid haruldaselt heas tasakaalus.
Keskmes oli loomulikult kostüüm, kuid mitte museaalina. Blazy tõi selle tänasesse päeva pehmema hoiaku, nihutatud proportsioonide ja ootamatute materjalikoosluste kaudu: soonikkoed, siidtrikotaaž, bouclé-tviid, helmestatud pinnad ning isegi sillerdavad efektid muutsid tuttava CHANELi silueti liikuvaks, kergemaks ja elusamaks. Arvustusteski on peamiselt esile toodud just seda, kuidas kunagine rangus on asendunud vaba kihilisuse, lahtinööbitud hoiakute ja peaaegu iseenesestmõistetava elegantsiga.
Eriliselt mõjus ka kollektsiooni värvi- ja valguskeel. Pärlmutterjad pinnad, lillelised detailid, sulgjad aktsendid ja muljetavaldavad töövõtted tõid lavale rõõmu, mida CHANELis ei serveeritud efekti pärast, vaid väga teadliku meeleoluna. See oli luksus, mis ei tundunud kinnine ega kauge, vaid kandmiskõlbulik ja tänapäevane. Ka välismeedia luges kollektsioonist välja selge märgi: pärast tugevat debüüti on Blazy nüüd hakanud maja sees päriselt ehitama omaenda CHANELit.
Kõige veenvam ongi ehk see, et Blazy CHANEL ei mõju nostalgilise kummardusena, vaid majana, mis liigub edasi. Vähem tolmu, rohkem elu. Vähem sundi, rohkem sära. Ja praegu näib tõesti, et CHANEL läheb aina paremaks ja paremaks.
Võta hetl ka tutvu kollektsiooniga allolevas videos!
