Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab teada, et järgmiseks, 60. Veneetsia biennaalil Eestit esindavaks kunstnikuks on valitud Edith Karlson. Biennaal avatakse 2024. aasta kevadel.

Edith Karlson on skulptor, kelle loomingu peategelased on enamasti inimesed ja loomad. Koeri, karusid, lõvisid, linde ja teisi loomi peaks tema töödes vaatlema sümbolite, allegooriana. Figuurid Karlsoni loomingus viitavad hirmudele, mis kaasnevad nii kunstnikuna töötamise kui ka ühiskonnas toimimisega. Oma teoseid esitab ta üldjuhul installatiivselt, hõlmates kogu ruumi.

Avalikule konkursile sooviavalduse esitanud 16 kunstniku seast valis Edith Karlsoni välja rahvusvaheline žürii. Komisjon kogunes Tallinnas, et arutada esitatud sooviavaldusi ning kohtuda kunstnikega nende ateljeedes. Valikukomisjoni kuulusid Berliinis asuva Spore Initiative juhataja Antonia Alampi, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo, Iiri Moodsa Kunsti Muuseumi juht Annie Fletcher, Norra rahvusmuuseumi kaasaegse kunsti kuraator Geir Haraldseth, kunstnik ja KKEKi nõukogu liige Jaanus Samma ja Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.

“Edith Karlsoni loominguline areng on olnud tohutult põnev ja murranguline teekond,” ütleb Geir Haraldseth, “Tema installatsioonid viivad publiku võimsale reisile läbi ajaloo, inimloomuse ja müütide. Karlsoni usk kunsti ja eriti skulptuuri jõusse meid kõiki mõjutada on tänapäeval väga vajalik.” Antonia Alampi lisab: “Edith Karlsoni loomingul on võime jätta vaataja hingetuks.” “Me ootame väga tema projekti arengut, millest tuleb kahtlemata ambitsioonikas ja mõjuv paviljon 2024. aasta Veneetsia biennaalil,” ütleb Annie Fletcher.

Edith Karlsoni idee Eesti paviljoniks lähtub tema viimasest isikunäitusest “Süütuse tagasitulek” (EKKMis, 2021, kuraator Eero Epner). Sarnaselt EKKMiga loodab ta paviljoni muuta kõikehõlmavaks keskkonnaks, kus teoseid ja ruumi pole võimalik üksteisest lahutada ning mis puudutab inimese tunnetuslikku poolt. “Ma ei taha teha paviljonist galeriiruumi kaasaegse kunsti teostega,” kommenteerib kunstnik, “Ma lähtun ideest, et meie, inimesed, oleme maailma ummikusse viinud. Sellest ei ole pääsu, pole illusioone, on ainult draamad. Miski ei muutu kunagi ja see on korraga kurb ja naljakas, tõsine ja naeruväärne, hirmutav nagu põrgu ja lõbus nagu tsirkus. Ma arvan, et minu töö kunstnikuna on luua ruume, kus vaataja fantaasiat toidetakse, sest kõige võimsamad draamad toimuvad meie peas.”

Edith Karlson (1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (BA, 2006; MA, 2008). Teda on autasustatud EKA noore kunstniku preemiaga (2006) ja Köler Prize’i publikupreemiaga (2015) ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2019). Edith Karlson on kunstnikupalga saaja aastatel 2018-2020 ja 2022-2024. 2021. aastal autasustati teda Eesti Kultuurkapitali peapreemiaga.

1895. aastast toimuv Veneetsia kunstibiennaal on vanim ning suurim rahvusvaheline kunstifoorum. Eesti osaleb oma paviljoniga Veneetsias alates 1997. aastast. 60. rahvusvaheline Veneetsia kunstibiennaal toimub 2024. aastal. Eesti osalemist Veneetsia rahvusvahelisel kunstibiennaalil korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja rahastab Kultuuriministeerium.

Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.

Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. 

11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. 

31. mail Põhjala tehases toimunud 36. ERKI Moeshow tõi lavale kümme omanäolist kollektsiooni, pakkudes publikule moekunsti kõige värskemat ja julgemat palet. Selleaastase teema „Tund enne homset” kaudu uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid põlvkonda, kelle jaoks vabadus ja vastutus on lahutamatult seotud.

ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.

Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.

Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.