Kone looming toetub rütmidele, mürale ja meloodiale, mis on loodud analoogmasinaid, sünte ning välisalvestisi kasutades. Kone loomingus saavad ühtaegu kokku tumedad ambient-maastikud, filmilikud stseenid ja pinevad motiivid, mida saadavad muu hulgas killud spoken word’ist, neoklassikast ning mutantlikust techno’st.
Hiro Kone on koostööd teinud ka mitmete isikupäraste muusikute ja kunstnikega, nagu Little Annie, travis, DeForrest Brown Jr, Muqata’a, Roxy Farman ja Drew McDowall (Coil). Viimasega koos valminud albumi “The Ghost of Georges Bataille” nimi on muideks ajendatud nende ühise sõbra loost, kes ouija laua abil prantsuse filosoofi ja kirjanikuga suhelda üritas.
Hiro Kone etteaste juhatab sisse Hele, kes tegutseb üheaegselt nii Riias kui ka Tallinnas. Ta on töötanud peamiselt välisalvestiste ja helide loomisega erinevatele kunstiprojektidele, kuid tegutseb sellest aastast alates ka live-artistina. Oma helis rakendab ta ümbritseva keskkonna ja sisemaailma tõlgendamiseks meditatiivse kõlaga instrumente, välisalvestisi ja elektroonilisi vibratsioone ning kasutab ühe keskse sümbolina loodust.
Pärast live’e hoolitsevad muusika eest DJd Heivi Saaremets ja Jasperino.
Üritus toimub neljapäeval, 24. novembril algusega kell 19.00 Sveta Baaris. Piletid on eelmüügis Fientas, uksel on esimesel tunnil sissepääs 10€, hiljem 12€.
“Need on lood, mis on kokku kogutud nö. sahtlipõhjast,” räägib Sander. “Ütleme siis nii, et nad on päris kaua kuskil iCloud’i kaustades marineerinud ja oma aega ootanud. See album võtab teatud mõttes kokku viimased viis aastat minu elus.”
Miks just nüüd? “Eks loominguga ongi selline kummaline lugu, et on vaja aega. On vaja aega, et üldse aru saada millega on tegu ning aega, et lasta lahti. Minu jaoks oli selleks tegelikult üks vägagi konkreetne hetk. Siis kui Pelgulinna sünnitusmajas nägi ühel päikeselisel suvehommikul ilmavalgust minu poeg, Maru. Vaat seal, sellele väikesele elule otsa vaadates tekkis mingi vabadus, teatud lõdvestus. Et nood kahtlused ja küsimused iseenda tähtsuse osas, muutusid korraga nii tühiseks. Seepärast ongi albumi cover art selline nagu ta on. See on meie esimene ühine hommikupäike.”
Sanderi sõnul on tema muusika segu soul’ist, R&B-st, hiphopilikust boom bap’ist ja lo-fi’st. “Ilmselgelt ei ole tegu kiire ja tummise tantsumuusikaga. Minu default-projekti BPM on 100. Eks need lood kuskile sinna jäävad,” lisab ta.
Miks aga just demod? “Ma olen loomult idealist ja ma võiksin lõputult nende lugude kallal nokitseda ja ennast puudujääkidega kiusata. Aga ma otsustasin teadlikult, et nad jäävadki nii nagu nad kord välja bouncitud said. See on aus. Seal olengi mina oma kummalisuses. Kusjuures ega ma enamikke projektidest enam lahti ei saagi. Tehnilises mõttes. Abelton viskab nendega nii segast, et mõned lood olidki masterdusse minnes .mp3ed. Aga Johannes Ahun tegi nende toorete demodega megahead tööd,” võtab muusik kokku.
Kuula tulemust siit!
Enne debüütsingli avaldamist pälvis Some Times palju tähelepanu sotsiaalmeedias, jagades tehniliselt meisterlikke ja humoorika hoiakuga popmuusika kavereid, mis on üle valatud proge‑funki kastmega. Duo ei võta end kaugeltki liiga tõsiselt – nende eesmärk on muusikat tehes eelkõige lõbutseda, katsetada ja lasta ideedel vabalt voolata. Just see vaba ja vahetu lähenemine, koos väga hea omavahelise dünaamikaga, on kujunenud Some Timesi loomingu kandvaks jõuks.
Lühikese ajaga on duol valminud kontserdikava jagu värsket originaalloomingut, mida tutvustatakse publikule tänavusel Jazzkaarel.
Mikk ja Marten ütlevad ise oma uue muusikapala kohta järgmist: “Selle looga saab mingil määral hästi kokku võtta meie bändi iseloomu. Selle 3 minuti sisse on pakitud väga palju erinevaid ideid ja muusikalisi mõtteid, mida ei saa kasti panna või kindlate žanritega piiritleda.”
„Light Me Up“ on kuulatav kõigil suurematel digiplatvormidel.