Alates 17. septembrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näitust “Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst”, mis aitab avada graafilise disaini unustusehõlma vajunud materiaalset reaalsust.

“Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks,“ ütleb näituse kuraator Maria Muuk. Ent veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu.

“Noored disainerid ega digitaalsete disainivahendite kasutajad seda lähiajalugu aga enam ei mäleta ja selle uurimise ega säilitamisega pole eriti palju tegeldud, iseäranis nõukogude kontekstis,” märgib Muuk. “Näitus astub esimesi samme selle pärandi taasavastamiseks, mõistmiseks ja ümbermõtestamiseks tänapäeva kontekstis, võimaldamaks paremini hinnata disainiajaloo saavutusi – või õigupoolest tajuda nendena ka kõige igapäevasemaid, ülimalt kollektiivse pingutuse tulemusena sündinud trükiseid ja kujundusi.”

Näituse autorid Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma ja Eve Kask on väljapanekut luues aluseks võtnud Jüri Kaarma (1950–2011) Lasnamäe korterateljees säilinud haruldaselt põhjaliku protsessiarhiivi. Jüri Kaarma on saanud tuntuks näiteks ajakirja Vikerkaar, Loomingu Raamatukogu ning entsüklopeediate kujunduste autorina. Tema enesekindel hilismodernistlik tüpograafiline käekiri on alates 1974. aastast vorminud tuhandeid trükiseid. Nende kujundused sündisid hilisöistel ateljeesessioonidel, abiks kummiliim, skalpell ja fotosuurendusaparaat, mida Jüri kasutas tagurpidi kaamerana. Näitusel esiletõstetud eksponaadid selgitavad ilmekalt hilisnõukogude ajal disaineriametis kehtinud piiranguid ning nende raames sündivat leidlikkust.

Näitus jääb avatuks 13. novembrini 2022.

Laupäeval, 15. novembril avati Euroopa suurimal Põhja- ja Baltimaade kultuurile pühendatud festivalil “Les Boréales” Eesti jätkusuutlikku disaini tutvustav rändnäitus “Upmade in Estonia”. Enne näituse avamist toimus Eesti ja Prantsuse disainerite kontaktpäev Eesti saatkonnas.

Euroopa üks suurimaid Põhjamaadele ja Balti riikidele pühendatud multidistsiplinaarseid kultuurifestivale toimub sel aastal juba 33. korda. Festival leiab aset Caenis Normandia piirkonnas, mis on alati rõhutanud oma ajaloolist ühtekuuluvust Põhjamaadega. “Les Boréales” (tõlkes “Virmalised”) toob kokku Eesti disainerid, kirjanikud ja muusikud. Külastajad saavad proovida Eesti toitu ning tutvuda modernses raamatukogus näitusega “Upmade in Estonia”. Raamatukogu direktori sõnul oli nende eriline soov tuua just Eesti disain oma hiljuti valminud kaasaegse raamatukogu seinte vahele. Avapäeval külastas näitust ning hüpikpoodi üle 500 kultuurihuvilise.

Eesti Disainerite Liidu juhi Ilona Gurjanova sõnul on suur au olla festivalil esindatud ning jätkata Prantsusmaaga koostööd, mis on kestnud juba 25 aastat erinevates vormides sh osalemine Saint-Étienne’i disainibiennaalil, Maison et Objet messil ning näitustega Pariisis ja Marseille’s. “Caenis oleme festivali kutsel kolmandat korda ning ainsana Baltimaadest esitleb disainisaavutusi Eesti.”

“Upmade in Estonia” on rahvusvaheline rändnäitus, mis tutvustab Eesti disainerite jätkusuutlikke ja ringmajanduse põhimõtteid järgivaid lahendusi alates mööblist ja moekollektsioonidest kuni digitaalse innovatsioonini. Näitust esitleti esmakordselt New Yorgis 2024. aastal, millele järgnes väljapanek Singapuris 2025. aasta sügisel. Osalejate seas oli nii teenekaid kui ka noori disainereid nende hulgas : Anneli Tammik, Urmas Lüüs, Sandra Luks, Cärol Ott, Reet Aus, Elize Hiiop, Johanna Ulfsak, Eva-Karlotta Tatar, Kärt Summatavet, Mare Kelpman, Leonardo Meigas, Siim Karro, Piret Loog, Tarmo Luisk, Martin Pedanik, Marko Kekishev, Martin Rästa jt

Caenis esitletav Eesti programm on mitmekesine ja mahukas, pakkudes rikkalikku valikut muusikast, filmist, kirjandusest ja kunstist. Muusikalises osas astuvad üles Vox Clamantis, Puuluup ja Hanakiv, erilise tähelepanu all on Arvo Pärdi ja Veljo Tormise looming. Festivali avaõhtul juhatas Kaspar Mänd kinokontserti “Nosferatu”, millele on muusika loonud Tõnis Kaumann. Piirkonna kinodes linastuvad dokumentaalfilmid Arvo Pärdist, “Savvusanna sõsarad”, “Risttuules” ja “Naine kütab sauna”, tuues publikuni läbilõike Eesti filmikunsti tundlikest ja poeetilistest teemadest. Programmi kuulus ka Reet Ausi dokumentaalfilm “Out of Fashion”, millele järgnes aktiivne arutelu jätkusuutliku tekstiilitööstuse üle. Kirjandusprogrammi raames toimusid kohtumised kirjanike Urmas Vadi, Katrina Kalda ja Xavier Bouvet’ga. Näitustel saab tutvuda Prantsusmaal tegutseva kunstniku Liis Lillo loominguga. Festivali avapäeval lõid meeleolu Eesti kokad Jaana Niit-Lafontaine ja Kaidi Uljas.

Vaata fotosid näitusest galeriis!

Näitust “Upmade in Estonia” saab festivalil “Les Boréales” külastada kuni 4. jaanuarini 2026. 

Muusik Anna Kaneelina ja kunstnik Kärt Hammer avavad 20. novembril Tallinnas ühisnäituse “Walls”, milles on ühte installatiivsesse ruumi toodud kokku helid ja kunst. Ühtlasi avaldas Anna täna visuaali oma oktoobris ilmunud loole “Tired”. 

Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?

Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.

“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”

Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist. 

Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.