Tartu Loomemajanduskeskuse ja Estonian Fashion Festivali poolt ellu kutsutud moeetendus leiab aset Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis. Tänase päeva teeb eriliseks ka sTARTUp Day 2022 ärifestival, mis meelitab Tartusse tehnoloogiamaailma koorekihi ja investeerimisest huvitatud inimesed. Ka Antonius pakub midagi investeerimishuvilistele – kohal on digimoe ettevõtted ning mitmed alustavad moeloojad.
Kuna koroonapiirangud on tänaseks (või vähemalt mõneks ajaks) minevik, toimub Antonius üle kahe aasta taas füüsilise moeetendusena. Kontseptsiooniliste muutustega kohanemine pani korraldustiimi mõtlema ka muutuste peale moes. Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Külli Hansen selgitab: „Meie jaoks on oluline, et etendus käib ajaga kaasas ning on pidevas muutumises. Näiteks tuli etendusel koroona-aastatel kolida veebi, aga tänu sellele muutusele kasvas etenduse vaatajate hulk sadades kordades. Tänavune, juubelinumbrit kandev, Antoniuse moeetendus pakub lisaks moeetendusele ka sisulist programmi, mille raames tutvustatakse moeloojatele ja tarbijatele digimoodi. See tundub uskumatuna, aga oleme varemgi näinud, kui kiiresti võib fantaasia reaalsuseks saada.“
Antonius 2022 moeetendusel näitavad oma kollektsioone: Key Külaots, Maria Petraityte (Leedu), Kaire Avi, Susanna Peters, COLLAB4MOOD (Paul Berg, OMOM Concept, Fibami, LÕÕM), Viktorija Kuliavaite (Leedu), Otto Antson, Anu Sirkas ning disainiduo Merily Mikiver ja Marion Mölder.
Moesündmuse peakorraldajaks on Liis Tiisvelt, kes on ühtlasi ka moeteemalise taskuhäälingu „Mitut moodi EFF“ saatejuht. Lavastajaks on näitleja Marianne Kütt, stilistika eest vastutab moelooja Triinu Pungits.
Hispaania kiirmoebränd teatas kaheaastasest loomingulisest koostööst Gallianoga, kelle ülesandeks saab brändi arhiivi “ümberkirjutamine” hooajaliste kollektsioonide kaudu. Esimene tulemus peaks poodidesse jõudma juba 2026. aasta septembris.
Galliano nimi ei vaja moemaailmas pikemat sissejuhatust. Diori-aastatel, 1997. kuni 2011. aastani, kujunes temast üks oma põlvkonna mõjukamaid loojaid. Hiljem jätkas ta Maison Margielas, kuni lahkus sealt 2024. aastal.
Just seetõttu mõjub koostöö Zaraga korraga nii ootamatu kui ka veidi vastuoluline. Ühelt poolt on huvitav näha, mida teeb autor, kelle tugevus on alati olnud kontseptsioon, dekonstruktsioon ja karakter, formaadis, mis eeldab mastaapi, kiirust ja taskukohast kättesaadavust. Teisalt tekitab küsimusi see, kuidas Galliano maailm üleüldse kiirmoe loogikasse mahub — isegi siis, kui pressitekst räägib “arhiivide ümbermõtestamisest” ja loomingulisest jätkusuutlikkusest.
Galliano ise on koostöö suhtes ootusrikas. “Olen väga elevil, sest see ei ole midagi, mida ma oleksin varem teinud. Selles on uudsust, põnevust ja protsessi ennast. Isegi oma tiimile pean ma iga päev meelde tuletama: ei, see ei ole see ega too. Me kirjutame seda lugu uuesti. See on olnud väga lõbus ning mulle tundub, et just praegu on see väga positiivne asi, mida teha — ja loomingulisest vaatenurgast ka tõeliselt jätkusuutlik.”
Zara on viimastel aastatel teinud ridamisi nimekaid koostöid, kuid Galliano lisab sellesse ritta kaalu, mida naljalt ei dubleeri. Portaili ettevaatliku optimismiga võib öelda: pöialt hoiame. Mitte tingimata Zara pärast, vaid selleks, et Galliano suudaks ka siin teha midagi enamat kui järjekordse suure nimega kapselkollektsiooni.
Gabrielle Chaneli kunagine mõte naisest kui päeval röövikust ja õhtul liblikast sai mõned päevad tagasi esitletud kollektsioonis uue elu. Blazy looming liikus praktilisest ja maapealsest kerguse, helgi ja peaaegu ebareaalse õhtuse väljenduseni. Nii sündis tervik, kus CHANELi igapäevane funktsionaalsus ja majale omane fantaasia püsisid haruldaselt heas tasakaalus.
Keskmes oli loomulikult kostüüm, kuid mitte museaalina. Blazy tõi selle tänasesse päeva pehmema hoiaku, nihutatud proportsioonide ja ootamatute materjalikoosluste kaudu: soonikkoed, siidtrikotaaž, bouclé-tviid, helmestatud pinnad ning isegi sillerdavad efektid muutsid tuttava CHANELi silueti liikuvaks, kergemaks ja elusamaks. Arvustusteski on peamiselt esile toodud just seda, kuidas kunagine rangus on asendunud vaba kihilisuse, lahtinööbitud hoiakute ja peaaegu iseenesestmõistetava elegantsiga.
Eriliselt mõjus ka kollektsiooni värvi- ja valguskeel. Pärlmutterjad pinnad, lillelised detailid, sulgjad aktsendid ja muljetavaldavad töövõtted tõid lavale rõõmu, mida CHANELis ei serveeritud efekti pärast, vaid väga teadliku meeleoluna. See oli luksus, mis ei tundunud kinnine ega kauge, vaid kandmiskõlbulik ja tänapäevane. Ka välismeedia luges kollektsioonist välja selge märgi: pärast tugevat debüüti on Blazy nüüd hakanud maja sees päriselt ehitama omaenda CHANELit.
Kõige veenvam ongi ehk see, et Blazy CHANEL ei mõju nostalgilise kummardusena, vaid majana, mis liigub edasi. Vähem tolmu, rohkem elu. Vähem sundi, rohkem sära. Ja praegu näib tõesti, et CHANEL läheb aina paremaks ja paremaks.
Võta hetl ka tutvu kollektsiooniga allolevas videos!