Eesti Kunstiakadeemia tudengitest koosnev korraldusmeeskond tõi taaskord publikuni meeldejääva vaatemängu. Jõud ühendasid akadeemia erinevate erialade tudengid, kes moodustasid ERKI Moeshow all mitu erinevat meeskonda, alates lavakujundusest meediasuheteni ning üheskoos loodi platvorm 16 erinevale disainerile, kes esitlesid sündmusel kokku 14 kollektsiooni.
ERKI Moeshow 2022 võitja Eneken Johanson pälvis võidutöö “Who Let the Dust Out” eest 1200 euro suuruse preemia. Žüriisse kuulunud EKA professor emerita Signe Kivi sõnul oli katsumus võrrelda piirideta loovust ja väga selgelt läbimõeldud kontseptsiooni. Eesti Kunstiakadeemia endise rektori sõnul on nii selge agenda nagu taaskasutus miski, milleta ei tohiks moodi üldse luua. Eriilmelise žürii ühise töö tulemusena jõuti järelduseni, et tänavuse konkursi peaauhind kuulub praktilisuse ning loovuse ühendanud Eneken Johansoni kollektsioonile “Who Let the Dust Out”, sest see oli inspireeritud päriselulisest elu esimese kodukoha renoveerimisest ja taasmõtestamisest.
Teisele kohale tuli Mairo Seire kollektsiooniga “Põrmandurõõva”. Kolmanda koha võitis Siim Oja, kollektsiooniga “Define: chimera, cute, eerie”. Tradehouse’i eriauhinna pälvisid Anastasia Pjatakova ja Ron-Jonas Verlin. Sustainable Fashion Week Vilnius eriauhinna pälvisid Mairo Seire, Eneken Johanson ja Joanne-Heleene Sõrmus. EKA videoproduktsiooni eriauhinna, mille kunstiline juht on Läti moedisainer ja loovisik Rolands Peterkops, võitsid Ron-Jonas Verlin, Eneken Johanson, Siim Oja ja Mairo Seire.
Parimatest parima kollektsiooni selgitas välja rahvusvaheline žürii, kelle koosseisu kuulusid Katie Dominy, Tanel Veenre, Liisi Eesmaa, Kristi Pärn-Valdoja, Rolands Peterkops, Marite Mastina Peterkopa, Annamari Vänska, Johanna Maria Parv, Kristel Sooaru, TITA ja Signe Kivi.
Hispaania kiirmoebränd teatas kaheaastasest loomingulisest koostööst Gallianoga, kelle ülesandeks saab brändi arhiivi “ümberkirjutamine” hooajaliste kollektsioonide kaudu. Esimene tulemus peaks poodidesse jõudma juba 2026. aasta septembris.
Galliano nimi ei vaja moemaailmas pikemat sissejuhatust. Diori-aastatel, 1997. kuni 2011. aastani, kujunes temast üks oma põlvkonna mõjukamaid loojaid. Hiljem jätkas ta Maison Margielas, kuni lahkus sealt 2024. aastal.
Just seetõttu mõjub koostöö Zaraga korraga nii ootamatu kui ka veidi vastuoluline. Ühelt poolt on huvitav näha, mida teeb autor, kelle tugevus on alati olnud kontseptsioon, dekonstruktsioon ja karakter, formaadis, mis eeldab mastaapi, kiirust ja taskukohast kättesaadavust. Teisalt tekitab küsimusi see, kuidas Galliano maailm üleüldse kiirmoe loogikasse mahub — isegi siis, kui pressitekst räägib “arhiivide ümbermõtestamisest” ja loomingulisest jätkusuutlikkusest.
Galliano ise on koostöö suhtes ootusrikas. “Olen väga elevil, sest see ei ole midagi, mida ma oleksin varem teinud. Selles on uudsust, põnevust ja protsessi ennast. Isegi oma tiimile pean ma iga päev meelde tuletama: ei, see ei ole see ega too. Me kirjutame seda lugu uuesti. See on olnud väga lõbus ning mulle tundub, et just praegu on see väga positiivne asi, mida teha — ja loomingulisest vaatenurgast ka tõeliselt jätkusuutlik.”
Zara on viimastel aastatel teinud ridamisi nimekaid koostöid, kuid Galliano lisab sellesse ritta kaalu, mida naljalt ei dubleeri. Portaili ettevaatliku optimismiga võib öelda: pöialt hoiame. Mitte tingimata Zara pärast, vaid selleks, et Galliano suudaks ka siin teha midagi enamat kui järjekordse suure nimega kapselkollektsiooni.
Gabrielle Chaneli kunagine mõte naisest kui päeval röövikust ja õhtul liblikast sai mõned päevad tagasi esitletud kollektsioonis uue elu. Blazy looming liikus praktilisest ja maapealsest kerguse, helgi ja peaaegu ebareaalse õhtuse väljenduseni. Nii sündis tervik, kus CHANELi igapäevane funktsionaalsus ja majale omane fantaasia püsisid haruldaselt heas tasakaalus.
Keskmes oli loomulikult kostüüm, kuid mitte museaalina. Blazy tõi selle tänasesse päeva pehmema hoiaku, nihutatud proportsioonide ja ootamatute materjalikoosluste kaudu: soonikkoed, siidtrikotaaž, bouclé-tviid, helmestatud pinnad ning isegi sillerdavad efektid muutsid tuttava CHANELi silueti liikuvaks, kergemaks ja elusamaks. Arvustusteski on peamiselt esile toodud just seda, kuidas kunagine rangus on asendunud vaba kihilisuse, lahtinööbitud hoiakute ja peaaegu iseenesestmõistetava elegantsiga.
Eriliselt mõjus ka kollektsiooni värvi- ja valguskeel. Pärlmutterjad pinnad, lillelised detailid, sulgjad aktsendid ja muljetavaldavad töövõtted tõid lavale rõõmu, mida CHANELis ei serveeritud efekti pärast, vaid väga teadliku meeleoluna. See oli luksus, mis ei tundunud kinnine ega kauge, vaid kandmiskõlbulik ja tänapäevane. Ka välismeedia luges kollektsioonist välja selge märgi: pärast tugevat debüüti on Blazy nüüd hakanud maja sees päriselt ehitama omaenda CHANELit.
Kõige veenvam ongi ehk see, et Blazy CHANEL ei mõju nostalgilise kummardusena, vaid majana, mis liigub edasi. Vähem tolmu, rohkem elu. Vähem sundi, rohkem sära. Ja praegu näib tõesti, et CHANEL läheb aina paremaks ja paremaks.
Võta hetl ka tutvu kollektsiooniga allolevas videos!