Käesoleva nädala reedel, 3. juunil kell 19.00 avatakse Põhjala Tehase Sepikoja galeriis näitus “Tseremoonia vetikatele”.

Näituse “Tseremoonia vetikatele” keskmes on veekeskkond ja selle hapra ökosüsteemi lahutamatuks osaks olevad vetikaliigid. Sidudes olemasoleva teadmise veeorganismidest disainuurimusega, käsitleb näitus vetikaid hoolivalt ja austavalt, rituaale meenutavate žestide kaudu. Nii näitavad Islandi, Soome ja Eesti ülikoolide õpilased “Tseremoonial vetikatele” kohalikust kontekstist lähtuvaid töid, mis mõtisklevad inimese ja keskkonna sümbiootilisest koosmõjust – antropotsentristliku ajastu järgsest sümbiotseenist.

Näitus “Tseremoonia vetikatele” keskendub merevetika kui alakasutatud, ent suure majandusliku potentsiaaliga bioressurssi näitel sellele, millist teadlikku disainilähenemist see nõuab, eesmärgiga jõuda nii taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate disainilahendusteni kui ka nende tööstus-skaalasse viimiseni.

Viimasel kümnendil on vetikaid uuritud võimaliku ressursina uute materjalide valmistamiseks. Vetikaid teatakse ka kui “rohelist kulda”, tuleviku biokütust ja loomsete valkude alternatiivi inimeste toidulaual. Et need kõrged ootused realiseeruks ka pikemas perspektiivis, vajame mõtteviisis radikaalset muutust, õppides salapärastest veemaailma toimimismehhanismidest ja erinevate liikide kooslustest, liikudes taastava, toetava ja toitva mudeli suunas.

Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini Labor DiMa on ühe fookusteemana kohalike vetikatega tegelenud alates 2015. aastast. Katsetatud on siinseid vetikaid toormaterjalina erinevate bioplastikute valmistamiseks, toitaineterikka toiduainena kui ka võimaliku reoveefiltreeriva biomassina. Analüüsitud on Läänemere ökosüsteemi ja vetikate rolli selles tervikuna, kaasates eksperte ja ettevõtteid Eestist ja mujalt Põhjala-Balti regioonist. Uuringute teekonda ja tulemust näitus ka kajastab.

Kokku osalevad näitusel ülikoolide Aalto-Yliopisto, Listaháskóli Íslands ja Eesti Kunstiakadeemia tudengid. Näitus jääb avatuks 15. juunini. Uuri lisa siit. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.