Alates 3. juunist on Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis avatud näitus “Tuur skulptuur”, mis toob vaatajani sajakonna teose kaudu pikema ringkäigu Eesti skulptuuri maastikul ja ajaloos. Näitusel on üle 60 erineva Eesti kunstniku nii varasem kui ka värskeim looming. Kokku on näitusesaalis sadakond teost pisiplastikast kuni monumentaalsetele installatsioonideni, 1960. aastate teisest poolest kuni tänapäevani.

“Skulptuur kui eelkõige klassikaline ja materjalipõhine meedium seguneb näitusel “Tuur skulptuur” installatiivsete väljunditega ning annab hea ülevaate ühes kunstiliigis aastate jooksul aset leidnud muundumistest ja arengutest. Näituse kokkupanemisel oleme tihti ette kujutanud üht peene huumoriga giidi, kes hindab skulptuuri väärikust ja väärtust, kuid on esitletud töödes üles leidnud ka aspektid, mis peidavad endas nii mängulisust, lõbusust kui irooniat”, kommenteerib näituse kaaskuraator Bianka Soe.

Näitusel on esindatud järgnevate kunstnike looming: 

Elo Liiv, Art Allmägi, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Seaküla Simson, Mati Karmin, Eike Eplik, Tiiu Kirsipuu, Jüri  Ojaver, Terje Ojaver, Kaarel Kurismaa, Heleliis Hõim, Ülo Õun, Aili Vahtrapuu, Johannes Luik, Jevgeni Zolotko, Per William Petersen, Kris Lemsalu, Mare Mikof, Hannes Starkopf, Vergo Vernik, Ahti Seppet, Kirke Kangro, Peeter Mudist, Edgar Viies, Aime Kuulbusch, Villu Jaanisoo, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Uku Sepsivart, Lauri, Eneken Maripuu, Margus Kadarik, Leena Kuutma, Mari-Liis Tammi, Maigi Magnus, René Reinumäe, Anna Mari Liivrand, Kiwa, Gea Sibola-Hansen, Flo Kasearu, Eva Mustonen, Ekke Väli, Jaak Soans, Hille Palm, Sasha Tishkov, Anna Trell, Anu Põder, Nora Raba, Endel Taniloo, Riho Kuld, Irina Rätsep, Anne Paberits, Kelly Alloha, Ivan Zubaka, Anatoli Omelin, Elmar Rebane, Georgi Markelov, Erna Viitol, Signe Mölder, Sofia Fatahhova, Loora Kaubi.

Näituse kuraatorid on Mara Ljutjuk ja Bianka Soe, kujundaja Üla Koppel, helikujunduse on näitusele loonud Taavi Tulev.

Näitus “Tuur skulptuur” on avatud 3. juunist kuni 17. juulini Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis aadressil Telliskivi 60a/5. Näitus on avatud K–L 12–20, P 12–18.

Näitus avatakse kunstifestivali “Ma ei saa aru” osana. Festival toimub 11.-12. juuni Telliskivi Loomelinnakus ja on osalejatele tasuta. Programm on leitav www.maeisaaaru.ee.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.