Foto: Telliskivi Loomelinnak
11.–12. juuni toimub Telliskivi Loomelinnakus teist aastat järjest kunstifestival “Ma ei saa aru”. Tänavune festival on võtnud fookuseks korraldajate hinnangul vähenähtava kunstivaldkonna – skulptuur. “Lisaks skulptuuri puhul kesksete materjali ja esteetilise vormi küsimustele uurime ka, millist rolli mängib avalik skulptuur linnakeskkonnas ja millest räägivad meie ümber asetsevad monumendid, mida me suures saginas tihti tähele ei pane,” ütleb festivali peakorraldaja Bianka Soe.
Aset leiavad neli kunsti ja skulptuuri teemalist vestluspaneeli. Festivali avapäeval arutatakse Eesti kaasaegse skulptuuri ja laiemalt kunsti teemadel vestlusringis “Quo vadis, skulptuur?”. Paneelis “Mida monumenti?” arutletakse, miks on Eestis sedavõrd palju meeste keskseid monumente ning kas võiks pigem suunata ressursse olemasolevate taieste kordategemiseks või luua persoonide asemel hoopis rohkem monumente väärtustele. Festivali teine päev võtab fookusesse avaliku ruumi rikastamise kunstiga ning kaasaegse kunsti populariseerimisele vestlusringides “Me peame rääkima protsendikunstist” ja “Miks osta kaasaegset kunsti?”. Vestluspaneelides saavad sõna Kirke Kangro, Neeme Raud, Villu Jaanisoo, Maarin Ektermann, Kati Ots, Elin Kard, Juta Kivimäe ja paljud teised.
Festivali raames avatakse kolm eriilmelist skulptuurile pühendatud näitust. Loomelinnaku Rohelises saalis leiab aset Eesti skulptuuri tutvustav näitus “Tuur skulptuur”, kus on väljas pea poolsada teost, sealhulgas Elo Liivi, Art Allmägi, Jass Kaselaane, Seaküla Simsoni, Eike Epliku, Tiiu Kirsipuu, Edith Karlsoni, Kris Lemsalu, Mare Mikofi, Jüri ja Terje Ojaveri ning paljude teiste nimekate skulptorite tööd. Näitus jääb avatuks 1. juunist kuni 15. juulini. Veel avatakse linnaku õuealal installatsioon “Nähtamatu skulptuur” ning Kolme puu galeriis fotonäitus “Unustatud skulptuur”.
Kunstifestivali “Ma ei saa aru” programmi on sel aastal lisandunud uue formaadina monoloogid monumendile – lühikesed ettekanded, mis toovad välja unikaalsed probleemiasetused, uuenduslikud ja intrigeerivad ideed, mida Eesti monumentide puhul rakendada võiks.
Sel aastal leiab Tallinna eri paikades aset ka põnev satelliitprogramm, mille raames saab tutvuda nii EKKMi skulptuuripargi, KUMU skulptuurikogu, legendaarse Raja tänava monumentaalkunstimaja ja Eesti Ajaloomuuseumi poliitiliste püstide väljapanekuga. Linnaruumis leiavad aset mitmed skulptuuride skautimised ehk jalutuskäigud, mis toovad tähelepanu avalikele kunstiteostele või hoopis argistele objektidele ning nende taga olevatele lugudele ja tõlgendamise võimalustele.
Mõlemal päeval toimuvad töötoad lastele, noortele ja täiskasvanutele, mida viivad läbi Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengid ja Arhitektuurikool. Töötubades saab voolida toiduskulptuure, panna oma nupukus proovile prahist skulptuuri meisterdamisel, katsetada erinevaid tehnikaid ning materjale ja lõpetuseks muusika saatel mäkerdada. Festivali teisel päeval toimub Sõltumatu Tantsu Lava 12-tunni pikkune tantsumaraton.
Festival tahab tuua kaasaegset kunsti inimestele lähemale. Et seda eesmärki täita on sündmuse programm loodud võimalikult mitmekesine. Festivalile on oodatud nii kunstikaugemad uudishimulikud, pered ja noored kui ka kunstivaldkonna professionaalid.
Festivali korraldab Telliskivi Loomelinnak. Kunstifestival toimub koostöös valdkonna kogenud tegijate ja Telliskivi Loomelinnaku asukatega. Kogu programm on leitav koduleheküljel www.maeisaaaru.ee.
Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.
Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.
Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.
View this post on Instagram
Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.
Järgmise aastani, Riga Art Week!
Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas
“Ajal, mil suur osa tähelepanust on liikunud mittemateriaalsele disainile, on oluline tuua fookus tagasi tootedisainile ja meenutada valdkonna baasväärtusi. Tootedisain on ala, kus iga otsus, materjalist vormini, tootmisviisist kasutusea pikkuseni, mõjutab meie elu ja planeeti. Sel aastal küsime Disainiööl koos Eesti ja rahvusvaheliste disainiekspertidega: milline näeb välja vastutustundlik ja tulevikukindel tootedisain? Ka seekord festivali raames väljaantav BRUNO auhind on meie ühine vastus sellele küsimusele Eesti kontekstis – see on tunnustus innovaatilistele toodetele, mis seavad lati kõrgele nii esteetika, funktsionaalsuse kui kestlikkuse osas,” tutvustas festivali peateemat Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
Disainiöö keskmeks on neljapäeval, 1. oktoobril toimuv rahvusvaheline disainikonverents “Future of Product Design”, mis toob lavale rahvusvahelisi mõtlejaid ja disainipraktikuid. Peaesinejana astub üles Londoni disainistuudio Pearson Lloyd kaasasutaja Tom Lloyd, üks Suurbritannia juhtivaid tootedisainereid. Konverentsil esinevad ka Richard Hall (Suurbritannia), Raffaella Mangiarotti (Itaalia), Jean Louis Frechin (Prantsusmaa), Jonas Pettersson (Rootsi), Jaume Domenech (Saksamaa) jpt.
Tom Lloyd on samuti kuraator rändnäitusele “Well Made – what it means today”, mis avatakse Põhjala tehases festivalialal 28. septembril ning mis esitleb ligi 50 disaintoodet, püstitades küsimuse: mida tähendab “hästi tehtud” tänapäeva disainis? Lisaks rahvusvahelisele väljapanekule on kaasatud üle 20 tuntud Eesti inimese vaade disainile.
Festivali üks olulisemaid sündmusi on ka Eesti tootedisainiauhinna BRUNO 2026 näitus, mis toob publiku ette viimase kahe aasta Eesti tootedisaini paremiku kolmes kategoorias: elustiil, elukeskkondlik disain ja insenertehniline disain. Samuti antakse välja BRUNO Elutöö preemia. Disainiliidu poolt väljaantav auhind demonstreerib Eesti disainivaldkonna mitmekesisust ja kõrget taset ning peaks veenma nii ettevõtjaid kui avalikku sektorit hoogustama professionaalse disaini kaasamist. Näitus avatakse esmaspäeval 28. septembril. Auhinnad antakse pidulikult üle reedel, 2. oktoobril kell 19.00 toimuval Eesti Disainiauhinnad 2026 galal Põhjala tehases.
Nädalane programm pakub rikkalikku valikut näitusi, töötube ja disainiväljapanekuid. Prantsuse parimaid disaintooteid koondav France Impact Design Award näitus jõuab Tallinnasse koostöös Prantsuse disainikeskusega APCI. Rahvusvaheline disainierialade lõputööde platvorm Arts Thread Global Graduate Show esitleb üle kahekümne andeka noore disaineri töid üle maailma. Eesti disainikoolide väljapanek tutvustab Kõrgema Kunstikooli Pallas, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, TalTechi ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži värskeimaid töid. Lisaks toob Haapsalu Graafilise Disaini Festivali rahvusvaheline kujundusgraafika näitus Tallinnasse kõnekaid plakateid üle maailma.
Festivali avab esmaspäeval, 28. septembril kestlikule rõivadisainile pühendatud etendus DOM. Kavas on veel ka inspireerivate välkloengutega PechaKucha Night, Disainioksjon, nädalavahetusel traditsiooniline disainiturg Disainitänav, mis hõlmab ka SISUSTUS+ väljapanekut jm. Valgustuskunstnikke kureerib Indrek Leht, tuues Põhjalasse põnevaid valgus- ja heliinstallatsioone. Tulemata ei jää ka festivali lasteala koostöös Vivita Tallinnaga ja rahvusvaheliste ekspertide juhendamisel toimuvad töötoad, millest osavõtmiseks ei pea omama disainiharidust, vaid mis on mõeldud kõikidele disainihuvilistele. Disainiöö satelliitprogrammi raames avatud stuudiod, galeriid ja ekskursioonid ootavad külastajaid üle kogu Tallinna.
Festivali pidevalt täieneva programmiga saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus www.disainioo.ee.
