Kuni 17. oktoobrini on võimalik Kumus tutvuda näitusega „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“. 10. septembri öö teeb eriliseks aga asjaolu, et reivikultuuri ja selle ajalugu tutvustavalt näituselt saab suunduda edasi ise reiviajalugu tegema.

Viimati 2019. aastal toimunud Kumu Reivil astus üles Eestist pärit postsovetliku räpi sensatsioon Tommy Cash. Üllatusena väisasid sündmust ka USA päritolu moelooja Rick Owens ja tema kunstnikust abikaasa Michèle Lamy. Toona oli Kumus üleval Cashi ja Owensi ühistööna valminud näitus “Süütud ja Neetud”.

Seekord kutsutakse reivikultuuri austajaid aga tutvust tegema näitusega „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“, mis heidab pilgu reivile ja klubikultuurile ning nendega seotud subkultuuridele. Tegemist on esimese reivi fenomeni käsitlev näitusega Eestis, mille eesmärgiks on avada reivi poliitilist potentsiaali ja poeetilist terviklikkust. Nii annavad näitusel esitletud teosed sissevaate reivikultuuri mitmesugustesse avaldumisvormidesse. Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikele, nagu Jeremy Deller või The Otolith Group, on näitusele kaasatud ka Berghaini legendaarne uksehoidja Sven Marquardt.

Niisama värvikirev ja tähenduslik on ka seekordne esinejate nimekiri, mis ulatub reivisõpradele tuttavatest UK artistidest Giant Swan ja Rezzett kohalike tegijateni nagu Nikolajev, Triin Niinemets ja Susanna Raiend. Reiviöö visuaalse rännaku loob Mikk-Mait Kivi. Lisaks muusikalisele ja seda saatvale visuaalsele elamusele, rikastab reivikogemust ka hinnatud koreograafi Rene Kösteri klubikogemuse teekonda selle algusminutitest peo lõpumomentideni portreteeriv kaasaegse tantsu etendus.

“Seekordse Kumu Reivi eesmärk on tuua ühe katuse alla tänased elektroonilise muusika toorema esteetika näited ja nii oleme koostöös Robert Nikolajeviga IDA Raadiost valinud välja kaasaegse reiviskene kõige intrigeerivamad põrandaalused tegijad,” sõnab sündmuse peakorraldaja Tõnis Hiiesalu ning lisab, et esinejate list veel täieneb ja üllatusi on tulemas ka seni veel väljahõikamata järelpeo osas. Peakorraldaja lisab, et suure tõenäosusega jääb see mõneks ajaks ka üheks viimaseks selliseks sündmuseks: “Kumu ise ja Kati Ilvese poolt kureeritud näitused on viimastel aastatel loonud pinnase seesuguseks koostööks. Peale seekordset reivi võtame aga reivistepsli mõneks ajaks seinast välja.”

Rohkem infot ja sündmuse täpne ajakava on leitavad SIIT.

Kui sügisene Londoni-reis on juba mõttes või kalendris, tasub Victoria and Albert Museum seekord kindlasti marsruuti lisada. 21. septembril avatakse V&A South Kensingtonis näitus „The Burberry Trench: Crafting an Icon“, mis võtab lähema vaatluse alla ühe Briti moe kõige äratuntavama rõivaeseme – Burberry trentšmantli.

Burberry 170. aastapäeva tähistav väljapanek toob kokku haruldased esemed nii moemaja enda arhiivist kui ka V&A kogudest ning jälgib trentši teekonda praktilisest ülerõivast ja militaarse taustaga rõivaesemest üleilmseks moeikooniks. Lugu algab Thomas Burberry 1879. aastal leiutatud puuvillasest gabardiinist ning liigub edasi mantli konstruktsiooni ja käsitöö juurde: tähelepanu saavad nii käsitsi viimistletud krae, House Check vooder kui ka need väikesed funktsionaalsed detailid, mille algne eesmärk oli üsna proosaline – kaitsta kandjat Briti heitliku ilma eest.

Näituse lõpetab 19 Burberry moelavakomplekti viimase kahe ja poole aastakümne kollektsioonidest, mille loonud teiste seas nii Christopher Bailey kui ka Daniel Lee. Mitmed Burberry arhiiviesemed jõuavad seejuures avalikkuse ette esimest korda. Väljapanek toimub harva külastajatele avatud Prince Consort Gallerys ning on ühtlasi sissejuhatus V&A ja Burberry pikemasse koostöösse: 2028. aasta sügisel avatakse muuseumis täielikult uuendatud moegaleriide osana The Burberry Gallery.

„The Burberry Trench: Crafting an Icon“ on avatud 21. septembrist 2026 kuni 3. jaanuarini 2027 ning selle külastamine on kõigile tasuta. Uuri lisa vam.ac.uk.

Tänavuse Kultuuriöö “Loome koos” raames avab Kai kunstikeskus 28. augustil koostöös Nukufilmi ja Animakooliga uksed Eesti nukuanimatsiooni maailma. Õhtu jooksul saab tutvuda animafilmide valmimise telgitagustega, näha Nukufilmi arhiivist pärit originaalnukke ja rekvisiite ning proovida ise animatsiooni loomist. Programm kestab kell 18.00–23.00 ning jaguneb laste- ja pereprogrammiks ning õhtuseks filmiprogrammiks.

Kogu õhtu jooksul on galeriis avatud Nukufilmi haruldane väljapanek, kus saab lähedalt näha Eesti nukuanimatsiooni filmides kasutatud originaalnukke ja rekvisiite. Kell 19.00 tutvustab väljapanekut Nukufilmi tegevjuht ja animaator Märt Kivi, kes räägib lähemalt animatsiooni loomise protsessist ning sellest, kuidas tegelased ekraanile jõuavad.

Laste- ja pereprogramm algab kell 18.00. Kavas on valik Eesti nukuanimatsiooni klassikast ja uuematest stop-motion-filmidest. Lasteprogrammi juhatab sisse Vallo Toomla. Samal ajal toimub ka Animakooli animatsioonitöötuba, kus osalejad loovad plastiliinitegelased ning animeerivad neist oma väikese filmi. Töötuba sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning varasem kogemus ei ole vajalik. Kui töötuba on täitunud, saab kohapeal proovida ka lühemat animatsioonikatsetust lamenuku tehnikas.

Õhtune filmiprogramm algab kell 20.30. Ekraanile jõuab valik Eesti tunnustatud nukuanimaatorite loomingust, mis on jõudnud rahvusvaheliste animafestivalide programmidesse. Linastuvad Mati Küti, Riho Undi, Priit Tenderi, Mait Laasi, Girlin Bassovskaja, Ülo Pikkovi ja Jonas Tauli filmid. 

Viimase filmina linastub programmis Jonas Tauli “Öömõtted”, mis põhineb tema 2016. aastal kirjutatud samanimelisel raamatul. Film linastus tänavusel Berlinale filmifestivalil ning kodupublikul avaneb esmakordna võimalus Kai kultuuriööl Tauli öiseid mõtisklusi näha. Programmile eelneb Märt Kivi sissejuhatus ning pärast filmiseanssi kohtuvad publikuga filmitegijad Jonas Taul ja Mait Laas.

Kultuuriöö programm Kai kunstikeskuses on tasuta. Animakooli töötuba toimub eelregistreerimisega ning osalustasu on 5 eurot. Kohtade arv on piiratud. Registreerumine ja piletid Fientast.