Eesti disain on paralleelselt arhitektuuribiennaali väljapanekutega esindatud kultuuride tuiksoonel juba teist korda. Kriisi ajal eriti ilmekalt esile kerkinud keskkonna teema on ajendanud selleaastase väljapaneku sisu.
Näitus ise demonstreerib, kuidas ringlusesse võtmisega muudetakse kasutatud esemed uuteks toodeteks, mis aitab säästa piiratud ressursse ja kaitsta keskkonda. “Näitusega püüame demonstreerida et nö prügist või jääkidest tehtud esemed on atraktiivsed ja nutikad: leiate Toyota autoklaasist ehteid; vasksentidest kõrvarõngaid; Nõukogude lastetekkidest värvilisi mantleid või südamekujulisi prosse Nõukogude emailpottidest; teksade taaskautuslõngast kampsuneid; mantleid, mis valmistatud sõjaväe telkidest; ruladest või plastpudelitest istmeid; vanadest nahktagidest kotte jms. Väljapankus on ka näide, kuidas kuulsast Murano klaasist kausi killud on ehteks vormunud,” selgitab näituse kuraator Ilona Gurjanova.
Gurjanova lisab, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kes on Nõukogude okupatsiooni ajal tõhusalt taaskasutusega tegelenud. “Oleme kasutanud vana mööblit, üleliigseid materjale ja riided uuel viisil. Kuigi see on keskkonna jaoks hea asi, tegime seda pigem vajadusest.”
Näitusel saab näha disainlahendusi sellistelt tuntud Eesti disaineritelt nagu Marit Ilison, Reet Aus, Kairi Lentsius, Angela Orgusaar, Urmas Lüüs, Sille Luiga, Kalli Sein, Raili Keiv, Margot Vaaderpass, Tarmo Luisk, Elmet Treier, SEOS, Igor Volkov, Eva-Karlotta Tatar, Leonardo Meigas, Anne Türn ja Laura Saks. Esitlemisele tulevad ka Eesti Kunstiakadeemia keraamika, klaasi, ehte ja sepise eriala tudengite kavandatud toidunõud ja -tarvikud Fotografiska restoranile.
Eesti disaini näitus “Second Chance” on Veneetsia disainibiennaalil avatud 11.-20. juunini, iga päev kell 11.00-19.00, galeriis Latteria Moderna, Castello 1791 (Via Garibaldi). Näitusega paralleelselt on avatud ka väike pop-up shop, kus enamus näituse tooteid on võimalik ka osta.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.