Foto: Helmut Newton
“Pean seda käesoleva aasta oluliseimaks moedokumentaaliks ning ka festivali publik oli filmist lummatud – kolme toimunud linastuse saalid olid pea pilgeni vaatajaid täis,” sõnab MoeKunstiKino juht Helen Saluveer. “Panus, mille Newton oma loominguga foto- ja moemaailma on jätnud, on tohutult mahukas, oluline ning võrratu. Selle dokumentaaliga on suurepärane võimalus talle selle eest tänulik kummardus teha.”
Saksa päritolu fotograafi sünnist möödub 31. oktoobril 100 aastat. Selle tähtpäeva jäädvustamiseks valminud värske portreedokumentaal toob kaamera ette kuulsa fotokunstniku kunagised modellid ja kaastöölised, kes ühiselt meenutavad mitmepalgelise geeniuse elu ja loomingut. Aastakümneid ajakirjade Vogue, Elle, Harper’s Bazaar ja mitmete teiste lugejaid oma fotodega rabanud Newton tõi moefotograafiasse väljakutsuva stiili, julguse ja isegi jultumuse. Vogue’i peatoimetaja Anna Wintouri sõnul ei saanud Helmut Newtonilt kaastööd tellides kunagi oodata kenitlevaid ilupilte. Vihased lugejakirjad ummistasid toimetuse postkasti, kuid selle peale Newton ainult muigas ning jätkas provotseerimist.
Newtoni kaamera eest käisid läbi näitlejad Charlotte Rampling, Sigourney Weaver, Isabella Rossellini, laulja Grace Jones, modellid Claudia Schiffer, Nadja Auermann, Cindy Crawford ja paljud teised. Kuigi teda peeti naistevihkajaks, oli Newton enda sõnul feminist, kes hindas tugeva iseloomuga võimukaid naisi ja kelle jaoks mehed olid tühipaljad aksessuaarid. Filmis saab sõna ka Helmut Newtoni lesk, tema lähim kaastööline ja innustaja June, kes Alice Springsi pseudonüümi all on ka ise hinnatud fotokunstnik.
Film linastub näiteks kinodes Sõprus, Artis ja Elektriteater.
Berliini filmifestivalil parima noortefilmi Kristallkaru võitnud linateos jutustab teismelisest iluvõimlejast, kes avastab enne olümpiamängude katsevõistlust, et on rase – riigis, kus abordid on keelatud. „Pole võimalik vaikida, kui sa kuuled kõiki neid hirmsaid lugusid,” on öelnud režissöör Antoinette Jadaone ise oma filmi kohta, mis põhineb intervjuudel rasedaks jäänud või selleks tehtud filipiini teismelistega, keda ei toeta sellises olukorras isegi nende oma vanemad, rääkimata seadusest. „„Sunshine” ei jäta kedagi ükskõikseks,” kirjutab Tartuffi programmijuht Edvinas Pukšta filmi saateks.
Kokku tuleb festivali ajaks Tartusse kerkivas Eesti suurimas vabaõhukinos tasuta näitamisele 12 filmi. Nende seas film, mis küsib, kuidas armastavad ja mida kardavad noored inimesed ühes maailma suurimas linnas Soulis, kus on üle 10 miljoni elaniku? Vastuse annab oma romantilises komöödias „Armastus suurlinnas” Lõuna-Korea režissöör E.oni. Tema film esilinastus eelmise aasta lõpus Toronto filmifestivalil ja kogus Lõuna-Koreas ligemale miljon vaatajat.
Ühe pealtnäha ideaalse suhte mürgiseks muutumise anatoomiat käsitlevad oma romantilises komöödias „Armastan sind igavesti” USA režissöörid Cazzie David ja Elisa Kalani. „Värske ja stambivaba,” on iseloomustanud seda maailma filmitööstuse juhtivaid väljaandeid Variety.
Spordisõpru võiks rõõmustada Horvaatia režissööride Danilo Šerbedžija ja Ljubo Zdjelarevići film „Midagi enamat kui mina”, mis jutustab korvpallilegend Dražen Petrovićist, kelle pühendumine korvpallile oli nii suur, et sellest sai ühtaegu nii tema suurim armastus kui needus. Muide, oma elu viimase mängu mängis üheks Euroopa kõigi aegade andekaimaks korvpalluriks peetud mees 1993. aastal Eesti koondise vastu.
Juba varem välja kuulutatud filmidest jõuavad Raekoja platsi vabaõhuekraanile Richard Linklateri „Uus laine”, mis ühtlasi avab festivali, ning armastusfilmide klassikat esindavad Charles Chaplini „Kullapalavik”, Michael Curtize „Casablanca”, Jacques Demy´ „Cherbourg´i vihmavarjud”, Claude Lelouchi „Mees ja naine”, David Lynchi „Loomu poolest metsikud”, Richard Linklateri „Enne päikesetõusu” ja Baz Luhrmanni „Romeo ja Julia”.
Dokumentaal- ja lastefilmide programm linastub Tartu Elektriteatris.
Juba 20. korda toimuv Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival Tartuff leiab aset 4.–9. augustini. Traditsiooniliselt on kõik seansid vaatajatele tasuta.
Vaata Tartuffi filmide kohta lisa tartuff.ee.
Film viib vaataja tagasi 2000ndate algusesse, kui värvikas ja vastuoluline American Apparel tõusis üheks Ameerika edukaimaiks moebrändiks. Tuntud oma eetilise tootmise, minimalistlike rõivaste, kuid ka seksuaalse alatooniga reklaamide poolest, võlus bränd paljusid – eriti indie sleaze ajastu fänne.
Ent edu varjus toimus midagi hoopis teistsugust. Dokumentaal heidab pilgu karismaatilise, kuid vastuolulise tegevjuhi Dov Charney juhtimisstiilile, süüdistustele seksuaalses ahistamises ja ettevõtte järkjärgulisele lagunemisele.
Vaata kultusliku moebrändi tõeline pale üle Netflixist!
