Foto: Kaader Vincent Petersi näituselt
Stockholmi juurtega Fotografiska avati Telliskivi Loomelinnakus juuni keskpaigas aasta tagasi. Mitmekülgse kohtumispaigana on Fotografiska Tallinnasse toonud maailmaklassi fotokunsti, aga ka muusika ja kultuurisündmused, keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku toidu, disaini ning avatud mõtteviisi. Ava-aastasse mahtus muuhulgas 14 näitust, 1117 teost ja enam kui 400 000 külastajat.
“Fotografiska Tallinna avamine oli kui maraton, mis vajas sihiseadmist, järjepidevust ja vastupidavust nii vaimsel kui füüsilisel tasandil. Adrenaliin oli kogu aeg kõrge, mis andis tohutu töövõime – unetunde justkui polnud vaja. Seda teekonda, mis hõlmas endas nii palju kihte ja tasandeid, on tegelikult raske sõnadesse panna,” meenutas avamiseelset toimekat ja põnevat perioodi Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht.
“Fotografiska eesmärgiks oli kohe algusest peale viia külastajad näituste, toiduelamuste ja muusika kaudu rännakule laia maailma kodust tegelikult lahkumata. Küllap just see oligi Fotografiska kõige suuremaks väljakutseks esimesel tegutsemisaastal, kuna oleme rohkemat kui ainult näitused. Tahan siinkohal tänada kõiki külastajaid, kes võtsid meid üllatavalt kiiresti omaks,” rääkis Margit Aasmäe, Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuht. “Usun, et iga külastus meie majja on oma olemuselt kordumatu tänu mitmekihilisele ja terviklikule kontseptsioonile. Ka siis, kui näitused pole vahepeal veel välja vahetatud,” jätkas Aasmäe.
Sünnipäevakuul vaatab Fotografiska möödunud tegutsemisaastale retrospektiiviga tagasi kui ka tähistab erisündmuste ja -tuuridega praegu majas külalisi ootavaid näituseid. Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses on alates käesolevast nädalast igal huvilisel võimalik osaleda välinäitusel. Tegu on austusavalduse ja sügava kummardusega kõikidele fotokunstnikele, kes on oma loominguga Fotografiskat rikastanud. Näitusesaalides ootavad aga jätkuvalt külalisi praeguse hooaja näitused: Bryan Adamsi mitmekihiline kolmest seeriast koosnev fotonäitus “Päevavalgel”, Sebastião Salgado dokumentaalnäitus “Kuld”, Soome legendaarse kunstniku Tom of Finlandi näitus “The Darkroom” ning Lina Iris Viktori tume ja kuldne “Tume testament”.
Põnevaid fakte Fotografiska esimesest tegutsemisaastast:
Fotografiska Tallinn asub Telliskivi Loomelinnaku südames ning on avatud E-T 10.00-21.00, E-L 10.00-22.00, P 10.00-18.00.
Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.
Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.
Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.
Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com.
Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.
Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.
Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.
„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.
Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.
