“HULL HALL” on Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide seeria, kus tänavu põimuvad omavahel halli värvi kahvatu loomus ja enneolematutesse rakurssidesse püüdlevad vormimängud. Näituse ühe põhikomponendi, värvi, näiline minimaalsus laseb materjalil avaneda täiesti uues valguses – luues kaasahaarava diversiooni argipäevale ja nakatades oma strukturaalsete pöörasustega. 

Liisi Eesmaa ja Piret Pupparti eestvedamisel läbi viidud kursus provotseeris tänavusi tudengeid oma toormaterjaliga. Kõik vormid on valminud pehmemööbli täiteks mõeldud ruudukujulistest tekstiilplaatidest, mis äratati prügimäele mineku asemel uuele elule. Tegu on ühe keerulisema materjaliga vormieksperimentide seeria ajaloos, mis jooksutas kokku ajude kõvakettaid ning kohmetas osavamaidki käepaare, sest materjal ei allunud hästi moeloojate põhilistele töövõtetele – lõikamisele ja õmblemisele. Seetõttu tuli leiutada pidevalt uusi meetodeid, kuidas luua midagi millestki, mis ei olegi kangas. 

Näiliselt ilmetust ning kangekaelsest materjalist kasvas siiski ühel hetkel välja imetabaste karakterite maailm, kus unenäoline lind teeb 60 tiivaripsutust, emapuu “juured” on endasse kogunud 35 meetrit materjali, nunnarüü peakate võtab enda kanda 8 kg koorma ja helidega täidetud mullilised pinnad haaravad kaasa oma uinutava teraapilisusega. Iga olend selles maailmas jutustab vaatlejale oma loo, lennutab kõrgele ja hullutab kas suurema või väiksema halli doosiga.

Näituse fotode ees vastutas Riina Varol, meigi ja soengu eest Nele Pandis. Oma töödega on näitusel väljas: Mari Lemet, Lisette Sivard, Olivia Soans, Agathe Peri, Siim Oja, Kristel Jänes, Anna Karakjan, Eneken Johanson, Emilia Obidina, Kätlin Kummel, Valérie Rust (CHE), Clémence Theil (FRA), Alejandra Vega López (MEX).

Eesti Kunstiakadeemia tudengite näitus “HULL HALL” on täies mahus avatud Viru Keskuse aatriumis 12.02.-23.02 ning jääb peale seda fotodena üles veel mitmeks nädalaks.

Näituse toimumist toetavad Viru Keskus, Eesti Kunstiakadeemia, AL Model Management ning Nordic Face Casting.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.