Foto: Erlend Štaub

Kuldnõela pälvis ehtegeenius Tanel Veenre, Hõbenõela karge Eve Hanson

Eilne Tallinn Fashion Weeki avapäev sai särava punkti suurejoonelise Kuldnõela galaga, mille käigus anti üle tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela auhinnad. Loomingulist järjepidevust, kvaliteeti ja ilu silmas pidava Kuldnõela pälvis ehtegeenius ja unelmatelooja Tanel Veenre, särava panuse eest meie moeellu pärjati Hõbenõelaga silmapaistvalt karge ja selge disainikäekirjaga Eve Hanson.

Aasta moesündmus Tallinn Fashion Week sai alguse eile õhtul, mil Kultuurikatlas algas neli päeva kestev moepidu ning kus Kuldnõela gala raames anti üle tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela auhinnad. Kuldnõela auhinna võitis Tanel Veenre, kes rahva seas tuntud ja armastatud ehtedisainerina pälvis lisaks ka publiku lemmiku tiitli. Taneli harukordne anne leida oma isiklikust võlumaailmast üha uusi, igaüht puudutavaid detaile ja salapäraseid olendeid sai Kuldnõela kollektsiooni luues uue mõõtme. Lisaks Venuse nimelisele ehtekollektsioonile näitas autor esmakordselt moelaval ka sarnastest motiividest inspireeritud rõivad, mille lihtsatel vormidel said keeruliselt komponeeritud mustri- ja värvimängud täie jõuga esile tõusta.

Žüriiliige Urmas Väljaots räägib Tanel Veenre loomingust: „Tanel Veenret on õnnistatud ainukordse multitalendi andega. Murdnud esile fotograafina, tõestades SuperNooval end pulbitseva moemaagina, ajakirjanikuna kütkestanud oma sõnaseadmiskunstiga, hoolitsenud Kunstiakadeemias järelkasvu eest ning paisunud meie ehtekunsti titaaniks. Tema looming pole jäänud galeriiseinu kaunistama, oodates suure karakteriga erakordseid daame, vaid osanud malbelt leida tee iga Eesti naise südamesse ning loonud meie meelele sobivaima ehtevormi. Veenre legendaarsetel kõrvamarjadel on väge rõõmustada sadu kandjaid ning tuhandeid kõrvapaare. Muinasjutuliselt meeldiv, käegakatsutavalt lähedane.“

Tänavuse Hõbenõela auhinna, millega tunnustatakse viimase aasta säravaimat panust meie moeellu, võitis varem kahe Kuldnõela vääriliseks osutunud Eve Hanson. Tema sõnutsi inspireerib teda ilu mistahes avaldumisvormis: inimestes, kohtades ja asjades. Filigraansuseni lihvitud põhjamaise minimalistliku esteetikaga, kuid detailides ülipõneva disainikeele arengut on moehuvilistel olnud võimalik jälgida juba aastaid, ent just nüüd on Eve Hansoni looming saavutanud taas uue taseme.

Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Eve Hansoni Hõbenõela võitu järgnevalt: „Eve Hanson kuulub Eesti kõige isikupärasemate minimalistide hulka. Tal on äratuntav oma esteetika ja puhas joon, millele ta ei karda lisada ka ootamatusi ning üllatavaid kannapöördeid. Pole juhus, et nii originaalset talenti on varasema loomingu eest pärjatud lausa kahe Kuldnõelaga. Samuti on moelooja teinud säravaid tegusid eri moemärkide taga, ise seejuures nähtamatuks jäädes. Hiljuti käivitatud omanimeline autorikollektsioon kuulub täiuslikult värskete moesähvatuste valdkonda, mille tunnustamiseks Hõbenõela auhind loodud ongi. Midagi uut moes, mis raputab eksperimenteeriva vormi ja kaasaegse avarusega, kuid millest kumab siiski selgelt välja võimeka moetalendi aastatepikkune kogemus ja põhjalikkus.“

Kuldnõela žürii koosseisus olid tänavu Kristi Pärn-Valdoja (ajakirja Säde peatoimetaja), Kristina Herodes (Postimehe moeajakirjanik), Urmas Väljaots (moeajakirjanik), Britta Ratas (Kaubamaja turundusdirektor, lapsehoolduspuhkusel), Filippo Caroti (moefotograaf), Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse professor) ja Aljona Eesmaa (Portail.ee asutaja ja peatoimetaja).

Vaata võitjate kollektsioone allolevast galeriist!

Veel sarnaseid artikleid


ALMADA
Foto: Johanna Rontu

ALMADA tegi Kopenhaagenis debüüdi, omadel tingimustel

Soome moemärk Almada on olnud meil mõttes juba mõnda aega. Nüüd andis moemärgi esimene ülesastumine Copenhagen Fashion Weekil lõpuks piisavalt hea põhjuse see nimi ka Portaili lugejatele korralikult tuttavaks teha.

Alexa Dagmari ja Linda Juhola 2020. aastal loodud Almada alustas tegelikult kudumitest, kuid on viimastel aastatel kasvanud terviklikuks ready-to-wear-märgiks, mille keskmes on põhjamaisele garderoobile üsna omane mõte: vähem, aga paremini. Kašmiir, vill, nahk ja siid saavad siin rahuliku, täpse vormi ning eesmärk pole niivõrd hooajaline uudsus kui rõivad, mille juurde saab ikka ja jälle tagasi tulla.

Möödunud nädalal Kopenhaagenis toimunud CPHFW raames otsustas Almada tavapärase moenädala loogikaga veidi nihkesse minna. Selle asemel et nagu kõik teised näidata oma 2027. aasta kevadsuvist kollektsiooni, jõudis Charlottenborgi reljeefide taustal lavale hoopis tänavune sügis/talv kollektsioon – ning vaid mõni tund hiljem sai samu esemeid brändi uuenduskuuri läbinud veebipoest ka osta. Otsus minna „see now, buy now” teed sündis asutajate sõnul nende endi kunagisest frustratsioonist: rahvusvahelistel moenädalatel nähtud ihaldusväärset eset tuli traditsiooniliselt oodata veel pool aastat. Nii mõjus Almada samm keskenduda sellele, mida saab kanda juba praegu, igati loogiliselt. Ja ehk ütleb see päris palju ka brändi enda kohta: Almada ei püüa garderoobi iga kuue kuu järel uuesti leiutada, vaid ehitab seda tasapisi edasi.

Kui aga rääkida lavale jõudnud kollektsioonist, siis see ise jäi kindlalt Almada senisele käekirjale truuks. Villast ja kašmiirist mantlid, skulpturaalsed jakid ja shearling-materjalid kohtusid voolava naha ning piimvalge siidšifooniga. Finaalis vilksatas isegi leopardimustrit – mõõdukas kõrvalepõige muidu vaoshoitud paletist. Kõike nähtut saatis Soome artisti Emmi Granlundi loodud helimaastik.

Vaata kollektsioon oma pilguga üle galeriist!

Tutvu Almada kollektsioonidega veebipoes almadalabel.com.

Veel sarnaseid artikleid


Kopenhaageni moenädal
Foto: Lucine Ayanian | Naira Kosyan.

Lucine Ayanian: Miks on Kopenhaageni moenädal teistsugune?

Kopenhaageni moenädalas on midagi, mis mõjub kohe teistmoodi. Võib-olla on see rõõmus energia või lihtsalt tunne, et inimesed on päriselt õnnelikud, et nad siin on. Võrreldes nelja suure moelinna tavapärase õhustikuga tundub Kopenhaagen vähem hierarhiline ja staatusele keskendunud. Inimesed on vabamad, avatumad ning vestlused sünnivad kuidagi iseenesest.

See ei tähenda, et siin napiks ambitsiooni või professionaalsust. Moodi võetakse tõsiselt, kuid selle ümber on vähem pinget. Puudub pidev vajadus tõestada, et kuulud sellesse maailma. Pigem kutsub kogu õhkkond vaatama, osalema, avastama ja uusi tutvusi looma.

Ka noortele disaineritele, moehuvilistele ja sisuloojatele mõjub linn ligipääsetavamalt. Mitmed etendused ja esitlused on avatud laiemale publikule ning alati ei ole vaja kutset, kõlavat ametinimetust või suurt jälgijaskonda, et kogeda moodi väljaspool ekraani. Nii avaneb võimalus näha, kuidas kollektsioon liikumises ellu ärkab, kuulda muusikat ning tajuda tervikut, mille disainer oma loomingu ümber loob.

Oma osa on ka asukohavalikul. Kopenhaageni moenädal ei piirdu esinduslike hoonete ja luksuslike ruumidega. Etendused leiavad aset galeriides, raamatukogudes, koolides, spordisaalides, sisehoovides ja avalikus linnaruumis. Taani disainerid oskavad linna endaga mängida: mõni argine paik võib mõneks tunniks muutuda moelavaks, kontserdipaigaks või installatsiooniks. Asukoht ei ole pelgalt taust, vaid sageli osa kollektsiooni loost.

Sama mitmekesine on siin nähtav mood. Kuigi brändid tegutsevad endiselt hooajalise moekalendri rütmis, ei ole olemas üht kindlat Kopenhaageni stiili. Käsitöö, tänavamood, romantika, kontseptuaalne disain, rätsepatöö ja taaskasutus mahuvad kõik samasse programmi. Ühisosa ei sünni niivõrd esteetikast kui vabadusest läheneda moele omal moel.

Selle kõrval on Kopenhaageni moenädal teinud vastutustundlikkusest ühe oma keskse põhimõtte. Programmis osalevatelt brändidelt oodatakse kindlate miinimumnõuete täitmist ning läbipaistvust materjalide, tootmise ja äripraktikate osas. See ei muuda ühtki brändi automaatselt jätkusuutlikuks, küll aga sunnib oma valikuid põhjendama ja nende eest vastutama.

Nii tekib tunne, et moebrändi loomine tähendab siin paratamatult mõtlemist kaugemale üksikust kollektsioonist. Oluline pole ainult see, milline rõivas välja näeb, vaid ka see, kuidas ja millest see valmistatakse, kuidas see inimesteni jõuab ning millise jälje jätab ettevõte tervikuna. Loomingulisust ei saa moetööstuse tegelikkusest päriselt lahutada.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by HAY-HAY.CO (@hayhay.concept)

Ja siis on Kopenhaageni streetstyle. Väljaspool etendusi muutub mood eelkõige eneseväljenduse vormiks. Puudub üks kindel ettekujutus sellest, milline peaks olema „õige“ moenädala riietus. Mustrid põrkuvad, värvid võistlevad tähelepanu pärast ja aksessuaaridega ei olda kitsid. Heegeldatud kleidid, topid, kotid ja peakatted eksisteerivad kõrvuti vintage-leidude, liialdatud proportsioonide ja ootamatute kombinatsioonidega. Ka brändinimed ei näi olevat kõige tähtsamad. Käsitsi valmistatud aksessuaar, vintage-ese või mõni kummaline detail võib anda riietusele rohkem isikupära kui kergesti äratuntav luksustoode. Sageli mõjubki riietus seda paremini, mida vähem näib selle kandja muretsevat selle pärast, kas kõik ikka „sobib“.

Võib-olla see kõnetaski mind seekordse Copenhagen Fashion Weeki puhul enim: olla ümbritsetud inimestest, kes väljendavad end vabalt ega kahtle pidevalt oma valikute õigsuses. Keegi ei näi vabandavat selle pärast, et ta mõjub värvikalt, külluslikult, eksperimentaalselt või veidralt. Erinevusi ei vaadata siin viltu, vaid uudishimuga.

Ja võib-olla peitubki selles Kopenhaageni moenädala tegelik tugevus. See ei eelda, et kõik sobituksid ühte kindlasse ettekujutusse moemaailmast, vaid jätab ruumi erinevatele ideedele, identiteetidele ja osalemisviisidele. Tulemuseks on moenädal, mis mõjub inimlikumalt – ja tuletab meelde, et mood võib olla tõsiseltvõetav, muutumata kaugeks. Teadlik, kaotamata mängulisust, ning väljendusrikas, küsimata selleks kellegi luba.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid