Foto: Näitus “POINTED CONSCIOUSNESS”
Näitusekalendri idee autori ja kaasaegse kunsti keskkonna Noar.eu eestvedaja Andra Orni sõnul sündis kalender praktilisest vajadusest. „Kunstiostjad ja -huvilised küsivad meie käest sageli soovitusi, et millistele näitustele minna, seda nii Eestis kui naaberriikides,“ selgitab Orn. Tema sõnul on näiteks Helsingisse, Stockholmi või Riiga sõites üsna keeruline hakata otsima kaasaegse kunsti galeriisid ja muuseume, kui isegi asutuste nime ei pruugi teada. Teinekord võib kulutada veebis surfamisele tunde, kuid ikkagi ei pruugi kõige silmapaistvama kaasaegse kunsti näituse infot üles leida.
„Näitusekalendri eesmärk on koguda info lähiriikide olulisemate kunstisündmuste kohta ühte keskkonda – kalendrist saab üle veebi mugavalt otsida täna avatud ja tulevasi kunstinäitusi linnade või riikide kaupa, vaadata, kus kunstisaal asub, millal on see avatud ja lugeda näituse tutvustusi,“ selgitab Orn. „See loodetavasti toob kaasaegse kunsti, mida ümbritseb kohati põhjendamatu salapära, publikule lähemale,“ lisab ta.
Näitusekalendri laiem eesmärk on aidata kaasa kunsti populariseerimisele ja tuua inimesed sagedamini kunstisaalidesse avastama nii kohalike kui ka välisriikide kunstnike loomingut. Lisaks toetab rahvusvaheline näitusekalender suuremat läbikäimist ja koostööd Eesti, teiste Balti riikide ja Põhjamaade kunstiringkondade vahel. „Põhjamaades ollakse meie, lätlaste ja leedukate kaasaegsest kunstist väga huvitatud. Kunstihuvilised, kes jõuavad nüüd Eestis reisides ka meie kunstnike näitustele, saavad omakorda meie kunstnike loomingut ka oma koduriigis tutvustada,“ selgitas Orn.
Veebipõhine näitusekalender koondab kokku kaasaegse kunsti sündmused Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist. Eestis – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja teistes linnades – toimuvate näituste infot saab kõige mugavamalt vaadata eestikeelsest vaatest, lähiriikides avatud näituste kohta näeb enam infot ingliskeelses kalendris. Kalendri kasutamine on tasuta nii külalistele kui galeriidele.
Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.
Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.
Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.
Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com.
Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.
Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.
Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.
„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.
Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.
