Peale kuudepikkust spekuleerimist on lõpuks kinnitatud, et New Yorki Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi iga-aastane moenäitus on 2017. aastal pühendatud Comme des Garçons’i asutajale ja peadisainerile Rei Kawakubole.

Maikuus avataval näitusel pannakse välja ligikaudu 120 komplekti Comme des Garçons’i erinäolistest naistekollektsioonidest läbi aegade, ulatudes lausa tagasi 1981. aastasse, mil toimus moemärgi esimene moeetendus Pariisis. Veelgi erilisemaks teeb antud väljapaneku see, et ikoonilise moedisaineri looming pannakse välja igasuguste tõkete või klaasseinata, võimaldades muuseumi külastajatel tutvuda rariteetsete moeesemetega väga lähedalt. Mainimist väärib kindlasti seegi, et 74-aastane Rei Kawakubo on läbi aegade teine moedisainer, kellele saab selline au osaks tema eluajal – esimesena sai sellise tunnustuse osaliseks Yves Saint Laurent 1983. aastal.

Loomulikult avatakse Rei Kawakubole pühendatud näitus ühe aasta olulisema seltskonnaüritusega, 1. mail aset leidva „Met Galaga”. Kuna me alles nägime MoeKunstiKinos imelist dokumentaali „Mai esimene esmaspäev”, siis oi, kuidas me loodame, et just selle näitusega nimetatud film endale ka järje saaks.

Rei Kawakubole pühendatud moenäitus New Yorgi Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudis avatakse külastajatele 4. mail 2017.

Talvised jalanõud on enam kui lihtsalt moeesemed – need on ka esmaseks kaitseks külmade, niiskete ja lumiste teede eest. Kui soovid, et sinu pere lemmikjalatsid peaksid vastu mitu hooaega, on oluline järgida kolme põhimõtet: ennetada, kanda teadlikult ja hooldada regulaarselt.

Enneta – kaitse jalatseid enne kandmist

Õige ennetus vähendab olulised tuleviku muresid jalatsite pärast. Oluline on jalanõud töödelda kaitsevahenditega juba enne nende esmakordset kandmist. See aitab jalatseid kaitsta tolmu, niiskuse ja mustuse eest. Soovitame kasutada kaitsevahendeid, mis tagavad veekindluse ja mustuse tõrje. Olgu siinkohal meenutatud, et kaitsevahend tuleks kanda jalanõudele vähemalt 30 minutit enne väljumist, soovitatavalt isegi eelmisel õhtul, et lasta sellel täielikult imenduda ja moodustada kaitsekiht. Kaitsekihti peaks uuendama iga 7–10 päeva järel, kuna see kipub aja jooksul aurustuma. Eriti oluline on see talvejalanõude puhul, mis puutuvad pidevalt kokku niiskuse ja külmaga.

Kanna, teadlikult

Kuidas ja millal sa oma jalanõusid kannad, mõjutab otseselt nende eluiga. On oluline, et jalatsid vastaksid täpselt nende kasutusotstarbele. Näiteks lambavillaga vooderdatud UGG ja EMU saapad on mõeldud külmade ja kuivade ilmade jaoks, kuid mitte sügavate lumelompide ega märgade olude jaoks (kui need just pole veekindlaks töödeldud). Seevastu brändid, mis kasutavad Gore-Tex membraani, pakuvad suurepärast kaitset just niisketes tingimustes.

Samuti on oluline vältida märgade jalatsite kandmist. Märg jalats võib kaotada oma vormi ja kahjustada materjale, eriti naha ja seemisnaha puhul. Jalatsite puhkus on sama oluline kui nende kandmine – lase oma jalanõudel vahepeal hingata ja taastuda, et säilitada nende kuju ja parimad omadused.

Puhasta ja hoolda, korralikult

Halb uudis on see, et hooldusvabu jalanõusid ei ole olemas, kuid hea uudis on, et sobivaid hooldusvahendeid leidub turul rohkem kui kunagi varem. Olenemata jalatsite hinnast ja kvaliteedist, vajavad need kõik regulaarselt hooldust. Jalanõude hooldus algab eelhooldusest – uued jalatsid tuleks kohe peale proovikandmist töödelda spetsiaalsete veekaitsevahenditega, et tagada mustus- ja veehülgavus. See aitab pikendada nende esteetilist välimust ja vastupidavust.

Leia sobivad talvejalatsite hooldusvahendid Kaubamajast ning veebipoest kaubamaja.ee.  

Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2025. aasta talvenumbris.

Fotografiska Tallinn käivitab uue, kohalikele fotokunstnikele suunatud platvormi Fotografiska Emerging Artists: The Baltics + Finland, mille fookuses on piirkonna tõusvad fotokunsti talendid. Algatus keskendub uute loominguliste käekirjade avastamisele ja toetamisele, võimendades kunstnike nähtavust ja professionaalset arengut ning pakkudes ligipääsu Fotografiska üleilmsele võrgustikule. Platvormi esimene suurem projekt on 2026. aasta mais Fotografiska Tallinnas avanev grupinäitus, kuhu valitakse kuni kuus tõusvat fototähte Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.

Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.

Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.

Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.