

Anni Jürgenson, modell ja ehtekunstnik:
„Lisaks kõigile suurepärastele moeteemalistele dokfilmidele, mis viimaste aastate jooksul tehtud, meeldivad mulle hoopis vanemad mängufilmid, mis moele ja popkultuurile vihjavad. Moefotograaf William Kleini 1966. aastal valminud film „Who Are You, Polly Magoo?” („Kes sa oled, Polly Magoo”) on suurepäraselt irooniline, lausa karikatuurne vaade ühe supermodelli elule ja Pariisi kõrgmoe maailmale. On meeldivalt üllatav näha, kuidas aastakümnete jooksul pole tegelikult kuigi palju muutunud! Ja muidugi ka Michelangelo Antonioni klassika „Blow-up”…”

Ženja Fokin, stilist:
„Päevakava on tihe, kogu aeg on kiire, kuid akusid peab laadima ning dokumentaalfilmid, eriti veel moevaldkonnast, on nagu mesi minu hingele! Kui korraks tagasi kiigata, täpsemalt aastasse 2014, siis ühe ereda mälestusena on meeles film „Iris” väga värvikast sisedisainerist ja moeikoonist Iris Apfelist. Selle filmi puhul saab osa peenmotoorikast ehk saab päriselt kiigata inimese enda sisse, saada osa vahetust emotsioonist ja muidugi see rõkkav värvigamma, ekstreemselt kuhjatud ehteid ning ekstsentriline riietumisstiil, kus kerkib lausa mitmeid küsi- ja hüüumärke – on see nüüd hea või hoopis halb maitse?
Sel aastal oli mul New Yorgi moenädalal toimunud üritusel võimalik kohtuda legendaarse Iris Apfeli endaga. Otsekui moekunstikino filmist oli see kohtumine nii vahetu ja soe. Iris isegi teadis, et tema filmi on Eestis näidatud, ja tal oli väga hea meel, et saab inspireerida nooremat generatsiooni.
95-aastasena, see helk silmis, olek nii muhe ja mood kui elustiil, julged värvid, silmatorkavad detailid, joovastav rahulolu komplekteerimisest… Näete – vanus on kõigest number passis, seega moekat sügist, tehke järgi või makske kinni!”

Helen Saluveer, MoeKunstiKino peakorraldaja:
„Lemmikuid on nii palju – ma olen aastate jooksul vähemalt 100 moeteemalist filmi ära vaadanud. Aga üks meeldejäävamaid on kindlasti „Valentino – viimane keiser” („Valentino – the Last Emperor”), milles on nii glamuuri kui ka traagikat. Jälgida saab nii andeka moelooja töötamist kui ka seda, kuidas ettevõtte uued omanikud ta enda loodud firmast lihtsalt välja tõukavad.
Mulle meeldib väga ka „Mai esimene esmaspäev” („First Monday in May”), mis on sel aastal MoeKunstiKino programmis ning jälgib imelise moenäituse ning MET gaala korraldamist.”

Helene Vetik, disainer ja Portail.ee kaasautor:
„„Diana Vreeland: Silm peab rändama” („Diana Vreeland: The Eye Has to Travel”). Antud dokumentaal jutustab väga kirevalt ja elavalt Diana Vreelandi aegadest Harper’s Bazaari ja Vogue’i toimetajana, sellest, kuidas ta põhimõtteliselt leiutas Twiggy-sugused modellid ja moefoto stilistika sellisena, nagu see tänini on. Metsikult inspireeriv, veidike hull Diana õpetab nägema ilu kõigis ja kõiges, olles sealjuures arrogantne ja šarmantne samal ajal.”

Sandra Palm, fotograaf:
„Hetkel on minu lemmik moefilm „Dior and I” („Mina ja Dior”). Selles teoses said minu jaoks kokku suur lemmik Raf Simons ja teine suur lemmik Dior. Sümbioos, millesse oleks justkui ette konflikt sisse kirjutatud, tuuakse täiesti häbitult ja ausalt vaatajate ette, keskendudes täielikult moemaailma telgitaguste tõetruule jutustamisele. Film on seotud dünaamiliseks tervikuks, kust ei puudu konflikt, võit, kaotus ega kulminatsioon, mis teeb sellest eriliselt kaasahaarava vaatamise. Tänasel päeval filmi vaadates tasub muidugi silmas pidada, et Raf Simons lahkus ootamatult aasta tagasi Diori moemajast. Tõeline moemaan, nagu mina, lõpetab filmi vaatamise pisarates.”

Rauno Pello, Brand Manuali disainijuht:
„Minu jaoks kipub moefilmi mõiste olema laiem kui moest või moekunstnikust rääkiv film. Esmase mõttena lemmikmoefilmidest tulevad meelde hoopiski Tom Fordi „Üksik mees” („A Single Man”) sundimatu elegantsiga ja 1975. aasta „The Rocky Horror Picture Show” kreiside kostüümidega. Aga kui klassikalise moekunstikino peale veidi rohkem mõelda, siis meenub ehe ja inimlik vaade käesoleval aastal manala teed läinud (RIP) ikoonilise moefotograafi Bill Cunninghami ellu – „Bill Cunningham New York” (2010). See on fantastiline dokumentaal tänavamoe jäädvustamisest. See kirg ja autentsus, millega Cunningham oma tööd tegi, on inspiratsiooniallikaks ja reaalsuskontrolliks meile kõigile tänapäeva kiires asjade või kuulsuse taga ajamise virvarris. Mulle jääb igavesti meelde tema väide, et moe-show on alati olnud ja jääb alati olema tänavatele, mitte moelavadele. Sulatõsi ju!”
MoeKunstiKino toimub 6.−12. oktoobril kinos Sõprus. MoeKunstiKino pileteid saab soetada Sõpruse kassast või Piletilevist.
ERKI Moeshow on aastakümnete jooksul kujunenud kohaks, kus värsked ideed saavad suurele lavale ja julged katsetused leiavad oma publiku. Iga-aastane moeetendus toob esile uusi talente ja aitab neil jõuda nii kodumaa- kui ka välismaa publikuni. ERKI Moeshow ettevalmistuse taga on Eesti Kunstiakadeemia tudengid ning tegu on ühe suurima vabatahtlike poolt korraldatud üritusega Eestis.
„Eesti Kunstiakadeemia vast kõige laiemalt tuntud sündmus ERKI Moeshow on alati olnud sündmus tudengitelt tudengitele – nii ka sel korral,” sõnab tudengite korraldustööd juhendav õppejõud, peaprodutsent Helen Leetsar. “See on noorte disainerite esimene suur lava ja noorte korraldajate esimene suur sündmus. Nende plahvatuslikud ideed ja energia sündmuse keskmes lasevad publikul astuda sammukese lähemale noorte loojate mõttemaailmale ning näha tänast päeva nende pilgu läbi. ERKI Moeshow unikaalsus seisneb julguses ausalt peegeldada ja vabaduses katsetada. Ja nii sünnivad üllatused, mida publik ERKI Moeshow’lt just ootabki.”
ERKI Moeshow kavandite konkursile on oodatud osalema nii Eestis, kui välismaal moe-, disaini- vms. haridust omandavad või juba haridustee lõpetanud disainerid, tingimusel et õpingute lõpetamisest pole möödas rohkem kui kolm aastat. ERKI Moeshow ei piira autorite loomingut, võimaldades vabadust teema ja teostuse valikul. Samas peavad kavandid vastama teatud kriteeriumidele, millega saab tutvuda ERKI Moeshow 2026 reglemendis.
Konkursi tähtaeg on 12. märts kell 23.50, mil lõpeb konkursile esitatavate tööde vastuvõtt. ERKI Moeshow 2026 lavale pääsevad autorid kuulutatakse välja hiljemalt 23. märtsiks ERKI Moeshow kanalites. Samuti võetakse kõigi finalistidega isiklikult ühendust.
ERKI Moeshow on kunagise Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehk ERKI tudengite poolt 1982. aastal esmakordselt korraldatud ja hiljem traditsiooniks kujunenud moeetendus. See oli tollaste kunstitudengite groteskselt mänguline, etenduslik ja seltskondlik väljund, millest kumas omajagu tollaste noorte protestimeelsust. Aastate jooksul on ERKI Moeshow’st kujunenud üks Eesti tuntumaid moesündmusi, mis toob kokku valdkonna huvilised, entusiastid ja professionaalid nii Eestist kui ka välismaalt. ERKI Moeshow laval on aastate jooksul käinud pea kõik Eesti nimekamad moeloojad, sealhulgas Aldo Järvsoo, Tiina Talumees, Xenia Joost, Liisi Eesmaa, Lilli Jahilo, Cärol Ott ja paljud teised.
Kiirelt üheks Eesti edukamaks ansambliks tõusnud SADU seob folgi ja globaalmuusika popiseadete ning teravalt kõnetavate sõnumitega. Tänavuselt Eesti Muusikaauhindade galalt viis grupp koju aasta albumi, aasta ansambli ja aasta debüütalbumi tiitlid.
boipepperoni loominguline haare ulatub tumedast ja otsingulisest klubimuusikast kuni Eesti Spotify esikümnes puhta töö teinud ninaka peotümakani. Lisaks paljudele Eesti muusikutele on ta koostööd tegemas samuti Station Narval esineva Soome house’i ja disco produtsendi Mallaga, esimeseks ühistööks mullu sügisel ilmunud singel “open heart”.
Eesti muusikakriitikute möödnud aasta ühe lemmikalbumi “Inimeste inimene” avaldanud Skoone kostitab narvakaid kiire ja mängulise pungiga, milles jagub mõjutusi hardcore’ist tangoni. Staažikas trummi ja bassi produtsent Planeet toob aga piirilinna oma popiambitsiooniga murtud biidid.
Kosovolane La Fazani paneb kokku hip-hopi, indie, Albaania folgi ja satiirilised sõnumid. Ta on esinenud nii oma kuulsa kaasmaalase Dua Lipa kaasasutatud Kosovo suurimal muusikafestivali Sunny Hill kui ka möödunud aasta Tallinn Music Weekil, kust viis kaasa Telliskivi Loomelinnaku ja Selektor Studio poolt välja antud stuudioauhinna.
Varem avalikustatud Station Narva 2026 esinejate seas on Briti trip-hopi legend Tricky, Islandi elektroonilise muusika ikoon GusGus, Läti etenduskunstnik Elizabete Balčus ning Eesti artistid ALIKA, EiK, mariin k. ja Luurel Varas. Uued esinejad ja kogu Station Narva programm avalikustatakse järk-järgult käesoleva aasta jooksul.
Station Narva 2026 muusikafestivali keskus 4. ja 5. septembril on Narva Muuseum. Mõlemal õhtul ulatub muusikaprogramm ka kultuuriklubisse Ro-Ro. Lisaks muusikafestivalile toimuvad festivalil kunstiprogramm, elamustuurid, linnaruumi-aktsioonid, kogukonnavestlused, narvapärased ühissöömingud ja muu Station Narva klassika.
Station Narva 2026 festivali passid on müügil Piletilevis ja TMW veebipoes.