Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab teada, et 61. Veneetsia biennaalil esindab Eestit Tallinnas ja Mexico Citys elav ja töötav maalikunstnik Merike Estna. 61. Veneetsia kunstibiennaal toimub 2026. aastal. 

2026. aasta Eesti paviljoni avatud konkursile laekus 25 avaldust. Konkurss toimus kahes voorus ning avaldused vaatas läbi ja otsused langetas rahvusvaheline žürii. Esimeses voorus töötas žürii läbi kõik laekunud avaldused, mis sisaldasid portfooliot, motivatsioonikirja ja ideed, millega kunstnik soovib Veneetsias töötada, ning valis avalduste põhjal teise vooru kuus kunstnikku. Teises voorus toimusid Tallinnas stuudiovisiidid valitud kunstnike juurde. Teise vooru valiti Merike Estna, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Urmas Lüüs, Ene-Liis Semper ja Kristina Õllek.

Žüriisse kuulusid Baseli kunsti- ja disainiakadeemia FHNW kunsti-, soo- ja loodusuuringute instituudi juhataja Chus Martínez, Stockholmi Moderna muuseumi rahvusvaheliste kaasaegse kunsti näituste kuraator ja näituste osakonna juht Hendrik Folkerts, Leedu rahvusgalerii peakuraator Lolita Jablonskienė, Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Anu Allas, Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni peakorraldaja Maria Arusoo.

Valiku tegemise protsessis hindas žürii eriliselt võimalust tutvuda kunstnike loominguga, süveneda nende töömeetoditesse ja arutleda nende jaoks oluliste teemade üle. “Žürii ei olnud antud juhul üksnes lõpliku otsuse langetamise tööriist, vaid sel oli ka laiem eesmärk – tihendada suhtlust Eesti kunstnike ja rahvusvaheliste kunstiekspertide vahel. Žürii tunnustab kõigi 25 osalenud kunstniku panust – igaüks neist tegeleb oluliste kunsti ja ühiskonda puudutavate küsimustega ainulaadsel ja erilisel viisil. Ka hindas žürii sooja vastuvõttu ja stuudiovisiitide käigus tekkinud põnevaid dialooge ning kunstnike valmidust oma loomingut avada, tagasisidet saada ja üheskoos mõelda. Seega võib öelda, et tegu on väga olulise formaadiga, millest võib tulevikuski mõni koostöö välja kasvada. Lisaks sooviksime tänada kõiki kunstnikke konkursil osalemast – see näitab sügavat pühendumist kunstile ja kultuurile,” märkis žürii ühisavalduses.

Merike Estna loomingu puhul avaldas žüriile muljet tema lähenemine maalikunstile kui poliitiliselt ja ühiskondlikult olulisi küsimusi lahkavale meediumile, mis pakub kunstnikule võimalust tegeleda ka kunstniku töö temaatikaga. Estna loomingu puhul hinnati selle küpsust ja mõjuvust ning kunstniku soovi käsitleda maalikunsti performatiivse ja ühiskondliku koondekohana. Tema teosed toovad hästi esile, kuidas traditsioonilisi meediumeid saab ümber mõtestada, et inimesi taas rohkem kunsti juurde tuua.

Järgmise sammuna jätkab Estna 2026. aasta Eesti paviljoni ekspositsiooni ideede arendamist koostöös konsultantide ja paviljoni tiimiga. Eesti paviljoni uue asukoha otsingud algavad 2025. aasta kevadel.

Eesti on Veneetsia biennaalil osalenud alates 1997. aastast ning 2026. aastal esitletakse Eesti ekspositsiooni 15. korda.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.