Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab teada, et 61. Veneetsia biennaalil esindab Eestit Tallinnas ja Mexico Citys elav ja töötav maalikunstnik Merike Estna. 61. Veneetsia kunstibiennaal toimub 2026. aastal. 

2026. aasta Eesti paviljoni avatud konkursile laekus 25 avaldust. Konkurss toimus kahes voorus ning avaldused vaatas läbi ja otsused langetas rahvusvaheline žürii. Esimeses voorus töötas žürii läbi kõik laekunud avaldused, mis sisaldasid portfooliot, motivatsioonikirja ja ideed, millega kunstnik soovib Veneetsias töötada, ning valis avalduste põhjal teise vooru kuus kunstnikku. Teises voorus toimusid Tallinnas stuudiovisiidid valitud kunstnike juurde. Teise vooru valiti Merike Estna, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Urmas Lüüs, Ene-Liis Semper ja Kristina Õllek.

Žüriisse kuulusid Baseli kunsti- ja disainiakadeemia FHNW kunsti-, soo- ja loodusuuringute instituudi juhataja Chus Martínez, Stockholmi Moderna muuseumi rahvusvaheliste kaasaegse kunsti näituste kuraator ja näituste osakonna juht Hendrik Folkerts, Leedu rahvusgalerii peakuraator Lolita Jablonskienė, Eesti Kunstiakadeemia teadusprorektor Anu Allas, Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ning Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni peakorraldaja Maria Arusoo.

Valiku tegemise protsessis hindas žürii eriliselt võimalust tutvuda kunstnike loominguga, süveneda nende töömeetoditesse ja arutleda nende jaoks oluliste teemade üle. “Žürii ei olnud antud juhul üksnes lõpliku otsuse langetamise tööriist, vaid sel oli ka laiem eesmärk – tihendada suhtlust Eesti kunstnike ja rahvusvaheliste kunstiekspertide vahel. Žürii tunnustab kõigi 25 osalenud kunstniku panust – igaüks neist tegeleb oluliste kunsti ja ühiskonda puudutavate küsimustega ainulaadsel ja erilisel viisil. Ka hindas žürii sooja vastuvõttu ja stuudiovisiitide käigus tekkinud põnevaid dialooge ning kunstnike valmidust oma loomingut avada, tagasisidet saada ja üheskoos mõelda. Seega võib öelda, et tegu on väga olulise formaadiga, millest võib tulevikuski mõni koostöö välja kasvada. Lisaks sooviksime tänada kõiki kunstnikke konkursil osalemast – see näitab sügavat pühendumist kunstile ja kultuurile,” märkis žürii ühisavalduses.

Merike Estna loomingu puhul avaldas žüriile muljet tema lähenemine maalikunstile kui poliitiliselt ja ühiskondlikult olulisi küsimusi lahkavale meediumile, mis pakub kunstnikule võimalust tegeleda ka kunstniku töö temaatikaga. Estna loomingu puhul hinnati selle küpsust ja mõjuvust ning kunstniku soovi käsitleda maalikunsti performatiivse ja ühiskondliku koondekohana. Tema teosed toovad hästi esile, kuidas traditsioonilisi meediumeid saab ümber mõtestada, et inimesi taas rohkem kunsti juurde tuua.

Järgmise sammuna jätkab Estna 2026. aasta Eesti paviljoni ekspositsiooni ideede arendamist koostöös konsultantide ja paviljoni tiimiga. Eesti paviljoni uue asukoha otsingud algavad 2025. aasta kevadel.

Eesti on Veneetsia biennaalil osalenud alates 1997. aastast ning 2026. aastal esitletakse Eesti ekspositsiooni 15. korda.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.