10.-16. septembrini toimuv XIII Disainiöö, mille tänavune fookus on inimsõbralikul linnakeskkonnal, avalikustas eelmisel nädalal ametliku programmi ning kostitab kõiki huvilisi muuhulgas ka mitmesuguste väljapanekutega. Selleks, et mahukas programmis orienteerumine kulgeks hõlpsamini, toome välja viis näitust, millele kindlasti pilk peale tasub heita.

Teedrajava arhitektuuri ja vineermööbli lugu

30. augustil Arhitektuurimuuseumis avatav Lutheri tehase välisesindusest väljakasvanud põnev ajaloonäitus toob vaatajateni lisaks Londoni muuseumi teksti- ja pildimaterjalile ka Lutheri tehase tootenäiteid ning replikatsioone Isokoni toodetest, mille arenguloo juures olid Bauhausist tuntud disainerid Walter Gropius, Marcel Breuer jt. Näitus on avatud 30. septembrini.

Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus

Viru Keskuse aatriumis avatakse 10. septembril Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus, kus on väljas tootedisainiauhinna BRUNO, graafilise- ja veebidisaini, teenusedisaini ja noore disaineri preemia SÄSI nominentide tööd. Näitus on avatud 23. septembrini.

Human Cities ehk Inimlikud Linnad

Näitus Human Cities tugineb projektile “INIMLIKUD LINNAD esitab väljakutse linnadele”, mis  käsitleb kaasaegse linna mahtu ja ühisloomet. Balti Jaama ootesaalis avatav näitus on koostatud üheteistkümne linna, sealhulgas Tallinn, nelja aasta koostööl valminud raamatu materjalide põhjal ning kajastab sel perioodil toimunud eksperimente, arutelusid, meistriklasse ning töötubasid. Näitusel esitletakse esimest korda Eesti tiimi lõpp-produkti – lõõgastuskapslit “HÄLO” ning toimub ka projekti tulemusi kokkuvõtva raamatu esitlus. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

Aalto EXIT Arhitektuurikool

Balti Jaama ootepaviljonis avatav näitus käsitleb kaasaegset Soome arhitektuuri. Näitusel tulevad esitlusele The Exit School of Architecture 14 hiljuti lõpetatud projekti ja diplomitööd, milles on loobutud standardsetest ehitusmeetoditest eesmärgiga leida kaasaegses linnas ja maastikul disainiprobleemidele individuaalsemaid lahendusi, säilitades samal ajal materjalide ja ruumilise väljenduse osas sellised ühised esteetilised väärtused nagu lihtsus ja looduslähedus. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

iF DESIGN Talendiauhind

iF DESIGN TALENDIAUHIND on üks suuremaid ja prestiižsemaid konkursse disaini vallas tudengitele ja äsja ülikooli lõpetanutele. Kaks korda aastas toimuval konkursil on neli erinevat teemat: targad kodud, ühendatud linnad (visioonid linnadest ja nende elanikest), ühiskondlikud väärtused, elu ja inimkond (ühine eksistents), tillukesed korterid (väikese pinna maksimaalne kasutus) ning tulevikutervishoid (tehnoloogia kasutamine teeb meid tervemaks). Disainiöö raames Balti Jaama ootepaviljonis avataval näitusel esitletakse esimese ja teise teema 31 võitjat. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

Lisaks eelpool väljatoodud näitustele soovitab Disainiöö kindlasti läbi astuda ka Ungari digitaalse käsitöö laboratooriumi MOME uusi digitehnoloogiaid otsivalt näituselt Disaini- ja Arhitektuurigaleriis ning vaadata Telliskivi Loomelinnaku Rohelises Saalis disaini- ja arhitektuurikoolide väljapanekut tudengite lõpu- ja koolitöödest. Mõlemad näitused avatakse 11. septembril.

XIII Disainiöö sündmustega saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus aadressil www.tallinndesignfestival.com.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.