10.-16. septembrini toimuv XIII Disainiöö, mille tänavune fookus on inimsõbralikul linnakeskkonnal, avalikustas eelmisel nädalal ametliku programmi ning kostitab kõiki huvilisi muuhulgas ka mitmesuguste väljapanekutega. Selleks, et mahukas programmis orienteerumine kulgeks hõlpsamini, toome välja viis näitust, millele kindlasti pilk peale tasub heita.

Teedrajava arhitektuuri ja vineermööbli lugu

30. augustil Arhitektuurimuuseumis avatav Lutheri tehase välisesindusest väljakasvanud põnev ajaloonäitus toob vaatajateni lisaks Londoni muuseumi teksti- ja pildimaterjalile ka Lutheri tehase tootenäiteid ning replikatsioone Isokoni toodetest, mille arenguloo juures olid Bauhausist tuntud disainerid Walter Gropius, Marcel Breuer jt. Näitus on avatud 30. septembrini.

Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus

Viru Keskuse aatriumis avatakse 10. septembril Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus, kus on väljas tootedisainiauhinna BRUNO, graafilise- ja veebidisaini, teenusedisaini ja noore disaineri preemia SÄSI nominentide tööd. Näitus on avatud 23. septembrini.

Human Cities ehk Inimlikud Linnad

Näitus Human Cities tugineb projektile “INIMLIKUD LINNAD esitab väljakutse linnadele”, mis  käsitleb kaasaegse linna mahtu ja ühisloomet. Balti Jaama ootesaalis avatav näitus on koostatud üheteistkümne linna, sealhulgas Tallinn, nelja aasta koostööl valminud raamatu materjalide põhjal ning kajastab sel perioodil toimunud eksperimente, arutelusid, meistriklasse ning töötubasid. Näitusel esitletakse esimest korda Eesti tiimi lõpp-produkti – lõõgastuskapslit “HÄLO” ning toimub ka projekti tulemusi kokkuvõtva raamatu esitlus. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

Aalto EXIT Arhitektuurikool

Balti Jaama ootepaviljonis avatav näitus käsitleb kaasaegset Soome arhitektuuri. Näitusel tulevad esitlusele The Exit School of Architecture 14 hiljuti lõpetatud projekti ja diplomitööd, milles on loobutud standardsetest ehitusmeetoditest eesmärgiga leida kaasaegses linnas ja maastikul disainiprobleemidele individuaalsemaid lahendusi, säilitades samal ajal materjalide ja ruumilise väljenduse osas sellised ühised esteetilised väärtused nagu lihtsus ja looduslähedus. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

iF DESIGN Talendiauhind

iF DESIGN TALENDIAUHIND on üks suuremaid ja prestiižsemaid konkursse disaini vallas tudengitele ja äsja ülikooli lõpetanutele. Kaks korda aastas toimuval konkursil on neli erinevat teemat: targad kodud, ühendatud linnad (visioonid linnadest ja nende elanikest), ühiskondlikud väärtused, elu ja inimkond (ühine eksistents), tillukesed korterid (väikese pinna maksimaalne kasutus) ning tulevikutervishoid (tehnoloogia kasutamine teeb meid tervemaks). Disainiöö raames Balti Jaama ootepaviljonis avataval näitusel esitletakse esimese ja teise teema 31 võitjat. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

Lisaks eelpool väljatoodud näitustele soovitab Disainiöö kindlasti läbi astuda ka Ungari digitaalse käsitöö laboratooriumi MOME uusi digitehnoloogiaid otsivalt näituselt Disaini- ja Arhitektuurigaleriis ning vaadata Telliskivi Loomelinnaku Rohelises Saalis disaini- ja arhitektuurikoolide väljapanekut tudengite lõpu- ja koolitöödest. Mõlemad näitused avatakse 11. septembril.

XIII Disainiöö sündmustega saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus aadressil www.tallinndesignfestival.com.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.