10.-16. septembrini toimuv XIII Disainiöö, mille tänavune fookus on inimsõbralikul linnakeskkonnal, avalikustas eelmisel nädalal ametliku programmi ning kostitab kõiki huvilisi muuhulgas ka mitmesuguste väljapanekutega. Selleks, et mahukas programmis orienteerumine kulgeks hõlpsamini, toome välja viis näitust, millele kindlasti pilk peale tasub heita.

Teedrajava arhitektuuri ja vineermööbli lugu

30. augustil Arhitektuurimuuseumis avatav Lutheri tehase välisesindusest väljakasvanud põnev ajaloonäitus toob vaatajateni lisaks Londoni muuseumi teksti- ja pildimaterjalile ka Lutheri tehase tootenäiteid ning replikatsioone Isokoni toodetest, mille arenguloo juures olid Bauhausist tuntud disainerid Walter Gropius, Marcel Breuer jt. Näitus on avatud 30. septembrini.

Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus

Viru Keskuse aatriumis avatakse 10. septembril Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus, kus on väljas tootedisainiauhinna BRUNO, graafilise- ja veebidisaini, teenusedisaini ja noore disaineri preemia SÄSI nominentide tööd. Näitus on avatud 23. septembrini.

Human Cities ehk Inimlikud Linnad

Näitus Human Cities tugineb projektile “INIMLIKUD LINNAD esitab väljakutse linnadele”, mis  käsitleb kaasaegse linna mahtu ja ühisloomet. Balti Jaama ootesaalis avatav näitus on koostatud üheteistkümne linna, sealhulgas Tallinn, nelja aasta koostööl valminud raamatu materjalide põhjal ning kajastab sel perioodil toimunud eksperimente, arutelusid, meistriklasse ning töötubasid. Näitusel esitletakse esimest korda Eesti tiimi lõpp-produkti – lõõgastuskapslit “HÄLO” ning toimub ka projekti tulemusi kokkuvõtva raamatu esitlus. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

Aalto EXIT Arhitektuurikool

Balti Jaama ootepaviljonis avatav näitus käsitleb kaasaegset Soome arhitektuuri. Näitusel tulevad esitlusele The Exit School of Architecture 14 hiljuti lõpetatud projekti ja diplomitööd, milles on loobutud standardsetest ehitusmeetoditest eesmärgiga leida kaasaegses linnas ja maastikul disainiprobleemidele individuaalsemaid lahendusi, säilitades samal ajal materjalide ja ruumilise väljenduse osas sellised ühised esteetilised väärtused nagu lihtsus ja looduslähedus. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

iF DESIGN Talendiauhind

iF DESIGN TALENDIAUHIND on üks suuremaid ja prestiižsemaid konkursse disaini vallas tudengitele ja äsja ülikooli lõpetanutele. Kaks korda aastas toimuval konkursil on neli erinevat teemat: targad kodud, ühendatud linnad (visioonid linnadest ja nende elanikest), ühiskondlikud väärtused, elu ja inimkond (ühine eksistents), tillukesed korterid (väikese pinna maksimaalne kasutus) ning tulevikutervishoid (tehnoloogia kasutamine teeb meid tervemaks). Disainiöö raames Balti Jaama ootepaviljonis avataval näitusel esitletakse esimese ja teise teema 31 võitjat. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

Lisaks eelpool väljatoodud näitustele soovitab Disainiöö kindlasti läbi astuda ka Ungari digitaalse käsitöö laboratooriumi MOME uusi digitehnoloogiaid otsivalt näituselt Disaini- ja Arhitektuurigaleriis ning vaadata Telliskivi Loomelinnaku Rohelises Saalis disaini- ja arhitektuurikoolide väljapanekut tudengite lõpu- ja koolitöödest. Mõlemad näitused avatakse 11. septembril.

XIII Disainiöö sündmustega saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus aadressil www.tallinndesignfestival.com.

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.