Rannas raamatuga lesimine on üks, kuid hämaras toas vihmasabina saatel raamatu haaramine lihtsalt… hits differently. Nii palusimegi Portaili kaasautoril ja raamatugurmaanil Katrin Jaaskal tuua välja mõned sügissuvised lugemissoovitused, mis mõeldud just selleks, et saaks natuke unistada, natuke inspireeruda ning end vaikselt saabuvaks pimedamaks ajaks ette valmistada. Katrin, sõna on sinul!
Katy Hessel „The Story of Art Without Men“
Katy Hesseli ülevaatliku raamatu lugemiseks ei pea olema kunstiasjatundja. Piisab sellest, kui armastada kunsti ja soovida pisut mõtiskleda selle üle, kuidas ühiskonnakorraldus on mõjutanud naiskunstnike loomingut ja nende elusid. Kindlasti ei suuda „The Story of Art Without Men“ anda ülevaadet kõigist eales tegutsenud naiskunstnikest, kuid see on siiski suurepärane kokkuvõtte, milles tuntuimate kunstnike lood vahelduvad vähetuntud nimedega. Hessel toob lugejani tõelised kunstipärlid renessansist tänapäevani, kusjuures meelde jääb läbiv muster, kuidas naiste kunstnikukarjäär lõppes abiellumise ja abikaasa vastuseisuga. Nii mõnelgi korral hävitas mees enda surnud kaasa loomingu, sest ei pidanud seda väärtuslikuks ja teistele näitamiseks piisavalt heaks. Naised unustati ja sageli ei mainita nende suurepärast loomingut isegi kunstiajaloo ülevaadetes, neid ei esitleta galeriides ja muuseumides.
Kunstiajaloolase ja kuraatori Katy Hesseli „The Story of Art Without Men“ populaarsusest annab märku kasvõi tõsiasi, et see valiti 2022. aastal Waterstonesi raamatupoeketi aasta raamatuks ning see on Sunday Timesi ja New York Timesi menukite nimekirjas. Ja lisaks raamatu lugemisele tasub pilk heita ka Hesseli instagramikontole @thegreatwomenartists.
View this post on Instagram
Haarasin raamatu taas kätte enne Hilma Af Klinti näituse külastamist. Naine, kelle tööd olid ajast ees ja toona ilmselt paljuski vääriti mõistetud, on tänapäeval õnneks saanud väärilise tunnustuse. Af Klinti töid tutvustav näitus „Forms of life“ on Tate Modernis avatud 3. septembrini.
Sally Rooney „Vestlused sõpradega“
Iiri kirjanikku Sally Rooneyt teatakse ilmselt rohkem tema teise romaani „Normaalsed inimesed“ järgi. Valmis selle põhjal ju ka ülipopulaarne sari, mida Eestiski sai vaadata. Ja kuigi minagi avastasin autori just selle raamatu põhjal, siis tegelik vaimustus kaasnes Rooney debüütromaaniga „Vestlused sõpradega“.
Romaan räägib eelkõige noorusest, eneseleidmisest ja loomulikult suhetest, samas on nii tegelaste kui ka süžeega võimalik samastuda igas vanuses lugejal. Valik, keda armastada, kuidas armastada, kas anda kiusatusele järele või loobuda, on ilmselt tuttavad kõigile. Flirt on mäng, kuid mida teha siis, kui sellest tundub kasvavat midagi tõsisemat. Kuidas leida endas julgust näidata enda haavatavust ja olla aus? See on magusmõru meeldetuletus, et mõnikord kohtad inimesi, kellest ei suuda loobuda ka siis, kui mõistus ütleb „ei“.
Natasha Lunn „Conversations on Love“
Tõenäoliselt raamat, mida ma olen kõige rohkem enda sõpradele soovitanud. Ajakirjanik Natasha Lunnile tundus alati, et armastus jääb justkui kättesaamatusse kaugusesse. Nii pöörduski ta erinevate loomeinimeste ja ekspertide poole, et leida vajalikud vastused. Intervjuud Dolly Aldertoni, Lisa Taddeo, Alain de Bottoni, Emily Nagoski, Esther Pereli ja paljude teistega panevad mõtisklema (ehk annavad isegi vastused) teemadel, kuidas leida tõelist armastust, kuidas seda hoida ja mida teha siis, kui oleme selle kaotanud. Eklektiline kogumik räägib nii sõprusest, romantilisest armastusest, lapsevanemaks olemisest kui ka leinast. Seda lugedes võib tunduda, et kõik need teadmised on justkui tuttavad ja teada-tuntud. Aga vahel on hea endale meelde tuletada, millised on armastuse reeglid ja kuidas enda ja suhetega päriselt hakkama saada.
Muide, esimest korda lugesin seda raamatut eelmisel aastal Sardiinias suve algust nautides. Peatükk vaheldus suplusega merevees ja veinidegustatsiooniga. Lugesin ja sain ootamatult aru, et see, mida ma enda toonase parima sõbra vastu tundsin, ongi armastus. Selline omakasupüüdmatu ja hooliv, aga siiski üdini romantiline. Kui ma sõbrale enda tunded lõpuks üles tunnistasin, vastas ta lakooniliselt, et tore küll, kuid ta on kaks aastat minult oodanud neid suuri tundeid ja nüüd on tema hoopis armunud kellessegi teise…
Richard Osman „Kuul, mis lendas mööda“
Ühte mõnusasse suvelugemise nimekirja kuulub kahtlemata ka (super)hea krimka. Richard Osmani raamatuseeria Neljapäevasest mõrvaklubist paelub enda muheduse ja elujaatavusega. Seenioridest protagonistid tõestavad läbi lehekülgede kulgedes, et siiras sõprus, uudishimulikkus ning tunded ei kao ka siis, kui seljataga 70 või rohkem eluaastat. Iga karakter on omamoodi nutikas ja teinekord iselaadse kriuksuga pisut tobegi. Aga kes meist poleks? Lisaks sarja iga raamatut läbivale mõrvaloole on seal alati tubli doos optimismi, mis paneb mõtlema nii vanaduse kui ka põlvkondade vaheliste erinevuste peale, aga seda tõesti läbi huumoriprisma.
Inglise keeles on tore väljend – cozy crime. Just seda Richard Osmani krimisari ongi. Hea meelelahutus randa või suvemajja kaasa haaramiseks. Muide, „Kuul, mis lendas mööda“ on sarjas juba kolmas ja kui eelnevaid ei ole lugenud, siis soovitan alustada siiski esimesest osast, et peategelastega paremini tuttavaks saada.
André Aciman „Kutsu mind oma nimega“
See André Acimani romaan kuulub kahtlemata minu suveklassika nimekirja ja seda juba aastaid. Lugedes tekib tunne, nagu oleksin rammestavas, päikesest kuumaks köetud juulikuises pärastlõunas kusagil Itaalia villas, kuulaksin põrgulikult siristavaid tsikaade ja jälgiksin pooleldi suletud silmalaugude vahelt pilvi. Pisut unine küpsevate puuviljade lõhnast tüüne pärastlõuna lausa kutsub armastama. Ja eks need suvekuud ju selleks olegi mõeldud. Armastus on ilus. Ma ei usu, et see peaks vahet tegema sool või vanusel või millelgi muul. Peaasi on see ära tunda ja kui vähegi võimalik – siis ka sellest kinni hoida. Just sellest Aciman räägibki. Julgusest kinni hoida sellest tundest ja inimesest ning kurbusest, mis valdab, kui tunne käest kaob. Suveromanss ei pea kestma viivu, see võib kesta igavesti, aga seda juhtub harva. Muide, romaanil põhinevast filmist pärinev stseen Timothée Chalamet’ ja virsikuga on valitud maailma filmiajaloo läbi aegade erootilisemaks.
Tänaseks seitse täispikka plaati avaldanud ning kümneid lavasid raputanud muusik ja luuletaja EiK on tuntud eeskätt just oma tabavate laulutekstide poolest, käsitledes läbi teesklematu mängulisuse ja iroonia, looduspiltide ja aastaringide Eesti uue põlvkonna kasvuvalusid. Nüüd on lõpuks võimalik kogeda EiKi tekste ka paberile trükituna.
Värskelt ilmunud debüütkogust leiab nii juba tuhandetesse südametesse lauldud värsid kui avaldamata sahtlimaterjali. “Viimaste aastate paremik sai lõpuks ometi kaante vahele ja sealt see enam välja ei pääse! Olen seda hetke viimased kaksteist aastat oodanud, kuna eesti keelel ja sõnadel on mu loomingus keskne roll,” kommenteerib EiK raamatu saamislugu. “Tahes-tahtmata jutustavad need tekstid suuresti üleskasvamisest ja mingist seletamatust üksinduse-üksilduse tundest, mis mu põlvkonda saadab. Igaüks oma inforuumis, sageli päris oma “kambata”, meeletu kiirusega muutuvas maailmas, kus justkui on kõik mugavam kui eales varem, aga samas ebakindel, eelarvamuslik, õnnetukstegev. Samal ajal üritan ikka olla lollilt optimistlik – mis edasi, see alles selgineb!”
Kogumiku on toimetanud Helena Läks ja kujundanud Triinu Kööba, välja andnud kirjastus Puänt.
Seekordne novelliparemik liigub läbi inimhinge salajaste soppide, raskesti mõõdetavate tunnete ja peibutavalt tundmatute olukordade. Raamatus “Eesti novell 2026” kohtuvad ilus, valus ja vabastavalt absurdne, pakkudes argipäeva ettearvatavusele kirjanduslikku vastumürki. Autorite seas on Kai Aareleid, fs, Mehis Heinsaar, Maarja Kangro, Riste Sofie Käär, Armin Kõomägi, Margit Lõhmus, Rein Orn, Hugo Raudsepp, Tõnis Tootsen, Emel-Elizabeth Tuulik, Silvia Urgas, Elo Valner, Juhan Voolaid ja Ervin Õunapuu. Lugude hulka kuuluvad ka sajandivanune novell ning värskeimad Tuglase novelliauhinna võidutööd.
Kogumiku koostasid Maria Veske, Paul Raud, Margit Lõhmus ja Alvar Loog. Raamatu kujundas ja küljendas Allan Appelberg. “Eesti novelli” sarja annab välja kirjastus Puänt, väljaandmist toetab MTÜ Eesti Jutt.
“Eesti novell 2026” esitlus toimub 13. mail kell 18.00 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. 18. mail avaneb aga Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste loodud installatsioon “Lugude all”, mis põhineb värske kogumiku tekstidel. Kaheks nädalaks muutub aatrium paigaks, kus linnaruumi igapäevane sagin ja novellides avanevad maailmad põimuvad omamoodi visuaalseks vitamiiniampsuks.
