Möödunud nädalal jõudis Apple TV+ platvormile kaua küpsenud kaunike – dokumentaalsari „The Super Models”. 

Millest sari räägib? Loomulikult maailmakuulsast nelikust Naomi Campbellist, Cindy Crawfordist, Linda Evangelistast ja Christy Turlingtonist. 4-osaline dokumentaalsari võtab vaatluse alla nelja the original supermodelli loo – kuidas nende karjäärid 1980ndatel alguse said ja kuidas toona supermodelliks kasvamine käis. Portaili peatoimetaja Aljona Eesmaa vaatas sarja ära ning lisaks sellele, et ta soovitab seda absoluutselt igale moehuvilisele, toob ta välja 25 infokildu, mis ta sarjast teada sai. Mõned faktidena, mõned viisaka vihjena, et kogu sarja mitte ära spoil’ida. 

1. Lindal on kõigile hüüdnimed. Christy hüüdnimi? Turly. Naomi? ‘Omi. 

2. Christy oli 14-aastane, kui hobusetallis pilte teinud fotograaf ta avastas. 

3. Linda otsustas ise modelliks hakata: „I wasn’t discovered. I chose.”

4. Muusika, mis mängis Naomi ja Christy esimesel ühispildistamisel? Wham! 

5. Lubadus, mille Naomi dokumentaali valmimisel kaamerasse andis? Et ta loobub suitsetamisest. 

6. Cindy Crawford pole kunagi koolis hindeks saanud C-d. Ainult A-d ja B-d. 

7. Ühe modelli isa arvas, et modellindus on lihtsalt prostitutsiooni alavorm. 

8. „Mitte keegi ei pea minema modellikooli, et saada modelliks,” ütles üks modellikoolis käinud supermodellidest.

9. Eduka modellikarjääri pikkuseks 1980ndatel peeti … kolme aastat. 

10. Iga supermodelli taga on üks fotograaf, kes õigel hetkel neisse kõige rohkem uskus – ja muutis nende elu. 

11. 20-aastasena elas Cindy modellielu, mil ta teenis 1000 dollarit päevas!

12. Kuidas tehti 1980ndatel riideid modelli seljas parajaks, et rõhutada vöökohta? Coca-Cola purgiga. 

13. Toona ei olnud 100% kindel, et Vogue’i pildistamisele tulnud modell lõpetab Vogue’i kaanel. Talle anti võimalus teha „cover try” ning kui see õnnestus – sai modell kaanele. 

14. Naomi Campbelli ja Azzedine Alaïa kohtumine oli ühe õnnetu sündmuse tõttu tekkinud õnneliku kokkusattumuse tulemus. 

15. Peter Lindberg oli fotograaf, kes soovitas Lindal poisipea lõigata. Just see lõikus tõi Lindale tema esimese Vogue’i kaanefoto. 

16. Cindy esimesel Vogue’i kaanel otsustas ajakiri tema sünnimärgi järeltöötluses eemaldada. Kuid tänu Richard Avedonile oli see ainuke ja viimane kord.

17. Naomi oli esimene mustanahaline modell Vogue Parisi kaanel. 

18. Rassistlike probleemide tõttu modellinduses ütles üks supermodellidest „If you don’t book Naomi, you won’t get me.” Täpselt nii astusid nad toona teineteise eest välja. 

19. Lisaks kõigele muule on Christy ka andekas juuksur. 

20. George Michaeli ikoonilises muusikavideos „Freedom” ülesastumine oli supermodellide grupiotsus. Oma tingimustega muidugi. 

21. Edasi võttis neliku üle juba Gianni Versace – ja moeajalugu oligi sündinud. 

22. Ning sealt edasi, kui sinu moeetendusel 1990ndatel ei kõndinud need neli modelli, olid sa … nobody. 

23. Marc Jacobs võlgneb oma karjääri suuresti just Christyle. Ja ta ei ole ainuke disainer.

24. Nõukogude Liidu lagunemine andis oma hoo 90ndatel aset leidnud muutusele modellimaailmas.

25. Sarja teine osa tekitas mulle enim goosebumps’e. Positiivseid muidugi. Viimane aga tõi pisarad silma. Korduvalt. 

16. aprillil kell 19.00 jõuab Viimsi Artiumi ekraanile DocPoindi paremikku kuuluv moedokumentaal “Moetööstuse paabel”, mis vaatab moeilma märksa vähem poleeritud nurga alt, kui selle valdkonna ametlik kuvand tavaliselt lubab. Kui tavapäraselt räägitakse moest edulugude, suurte nimede ja laitmatu fassaadi keeles, siis see film liigub sinna, kus hõõrdumine alles tekib – ambitsioonide, egode ja moesüsteemi varjupoole juurde.

Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.

Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.

Uuri seansi kohta lisa Facebookist.

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.