Eelmisel nädalal, 15. ja 16. mail toimus Kopenhaagenis jätkusuutlikule ja eetilisele moele pühendatud konverents Copenhagen Fashion Summit. Kahe päeva jooksul väisas üritust üle 1300 inimese enam kui 50 riigist ning esimest korda oli ka Portailil au olla osake selles statistikas. 

Copenhagen Fashion Summitit peetakse täna maailma suurimaks jätkusuutlikule moetööstusele pühendatud ürituseks, kus tulevad kokku globaalsete moeettevõtete esindajad, väiksemate disainerbrändide loovjuhid, poliitikud, akadeemikud, meedia ning ei jää puudu ka meie tuleviku pärast muretsevatest kuulsatest nägudest. Kokku oli tänavu konverentsil kõnelejaid ja vestlusringides osalejaid üle 75, kellest nimekamad olid kindlasti moedisainer Stella McCartney, Ameerika Vogue’i moedirektor Tonne Goodman, modellid Amber Valletta, Lily Cole ja Edie Campbell. Teiste seas võtsid sõna ka Taani kroonprintsess Mary; Business of Fashioni, Nike, H&Mi ja Keringi esindajad; Highsnobiety ja Vestiaire Collective’i asutajad, aga ka Euroopa Parlamendi ning Global Fashion Agenda esindajad. 

Loomulikult jagub sellisel kahurväel inspireerivaid mõtteid ja ideid nii siia- kui ka teisele poole ookeani, kuid otsustasime ürituse kajastamisega alustada 10 meie jaoks kõige enam kõlama jäänud seisukohaga. Ja kuna mõned mõtted kõlavad paremini nende originaalkeeles, siis jätsime endale vabaduse mõned mõtted tõlkimata jätta. Ehk seetõttu jäävad need ka paremini meelde. Seega, siin need on (ning soovitame soojalt iga loetud tsitaadi järel võtta väike mõttepaus):

„If today 6 out of 10 garments end up in landfill, should we have made those six garments in the first place?” (Paul Dillinger, Levi Strauss & Co.) 

„Paraku ei tea täna suurem osa moemaailmas töötavatest inimestestki, et moetööstus on teine kõige reostavam ja meie planeeti hävitavam tööstus, kohe õli- ja naftatööstuse järel.” (Amber Valletta) 

„In order to change the system, the entire system needs to be on board.” (Cecilia Strömblad Brännsten, H&M)

„Tarbijatena me täna tegelikult ei tea, kas moeettevõte on läbipaistev või kas ta täidab oma jätkusuutlikke eesmärke nii, nagu väidab. Kui puuduvad selged ja ranged regulatsioonid, võib iga ettevõte ennast kiita just sedaviisi, kuis vaja, ning muu maha vaikida.” (Karin Brinck, ARKET)

„Moemaailm on ju ääretult loominguline. So, fashion should use its creativity and clean up its mess!” (David Fisher)

„Täna on täiesti tavaline, et toidupoes käies vaatad tootemärgistust, uurid toote koostist, päritolu. Meil on vaja jõuda sinnamaale, kus moetoote soetamisel tehakse sama ehk analoogne info oleks saadaval ka rõivakaupluses. Inimesed ei saa teha õigeid otsuseid, kui neil puudub sellekohane info.” (Tonne Goodman, Vogue US)

„Organic cotton is amazing, but there is not enough in the world to supply all of us.” (Julie Guggemos, Target)

„Mina ei usu, et saab olla läbi ja lõhki eetiline ning müüa T-särki vähem kui 10 dollari eest ning maksta õiglast tasu oma tarnijatele selle materjali ning tootmise eest.” (Paul van Zyl, Maiyet)

„Kas te teadsite, et tänasel päeval suudetakse ümber töödelda ainult 2% kogu maailma plastist ning ainult 1% moetööstuse toodangust?” (Stella McCartney)

Ning lõpetuseks:

Kassivideo on alati parim lõpp tõsisel teemal kõnevale ettekandele. Aitäh selle eest, David Roberts!

Täna tabas moemaailma suur kaotus. Giorgio Armani – omanimelise moemaja asutaja, disainer ja tegevjuht – on lahkunud 91-aastaselt. Teate kohaselt lahkus legendaarne moelooja – Il Signor Armani, nagu töötajad ja koostööpartnerid teda austavalt kutsusid – rahus, ümbritsetuna oma lähedastest.

Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.

Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.

2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.

Moemaailmas on vähe nimesid, mis tekitavad samasugust aukartust nagu Anna Wintour. Legendaarne peatoimetaja on kujundanud üle kolme aastakümne Ameerika Vogue’i suunda, muutudes ise elavaks sümboliks. Pole ime, et hetk, mil Condé Nast teatas Wintouri ametist lahkumisest, tekitas moeringkondades elevust ja spekulatsioone: kes küll võiks astuda tema kingadesse?

Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.

Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.

Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.

Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.