Eelmisel nädalal, 15. ja 16. mail toimus Kopenhaagenis jätkusuutlikule ja eetilisele moele pühendatud konverents Copenhagen Fashion Summit. Kahe päeva jooksul väisas üritust üle 1300 inimese enam kui 50 riigist ning esimest korda oli ka Portailil au olla osake selles statistikas. 

Copenhagen Fashion Summitit peetakse täna maailma suurimaks jätkusuutlikule moetööstusele pühendatud ürituseks, kus tulevad kokku globaalsete moeettevõtete esindajad, väiksemate disainerbrändide loovjuhid, poliitikud, akadeemikud, meedia ning ei jää puudu ka meie tuleviku pärast muretsevatest kuulsatest nägudest. Kokku oli tänavu konverentsil kõnelejaid ja vestlusringides osalejaid üle 75, kellest nimekamad olid kindlasti moedisainer Stella McCartney, Ameerika Vogue’i moedirektor Tonne Goodman, modellid Amber Valletta, Lily Cole ja Edie Campbell. Teiste seas võtsid sõna ka Taani kroonprintsess Mary; Business of Fashioni, Nike, H&Mi ja Keringi esindajad; Highsnobiety ja Vestiaire Collective’i asutajad, aga ka Euroopa Parlamendi ning Global Fashion Agenda esindajad. 

Loomulikult jagub sellisel kahurväel inspireerivaid mõtteid ja ideid nii siia- kui ka teisele poole ookeani, kuid otsustasime ürituse kajastamisega alustada 10 meie jaoks kõige enam kõlama jäänud seisukohaga. Ja kuna mõned mõtted kõlavad paremini nende originaalkeeles, siis jätsime endale vabaduse mõned mõtted tõlkimata jätta. Ehk seetõttu jäävad need ka paremini meelde. Seega, siin need on (ning soovitame soojalt iga loetud tsitaadi järel võtta väike mõttepaus):

„If today 6 out of 10 garments end up in landfill, should we have made those six garments in the first place?” (Paul Dillinger, Levi Strauss & Co.) 

„Paraku ei tea täna suurem osa moemaailmas töötavatest inimestestki, et moetööstus on teine kõige reostavam ja meie planeeti hävitavam tööstus, kohe õli- ja naftatööstuse järel.” (Amber Valletta) 

„In order to change the system, the entire system needs to be on board.” (Cecilia Strömblad Brännsten, H&M)

„Tarbijatena me täna tegelikult ei tea, kas moeettevõte on läbipaistev või kas ta täidab oma jätkusuutlikke eesmärke nii, nagu väidab. Kui puuduvad selged ja ranged regulatsioonid, võib iga ettevõte ennast kiita just sedaviisi, kuis vaja, ning muu maha vaikida.” (Karin Brinck, ARKET)

„Moemaailm on ju ääretult loominguline. So, fashion should use its creativity and clean up its mess!” (David Fisher)

„Täna on täiesti tavaline, et toidupoes käies vaatad tootemärgistust, uurid toote koostist, päritolu. Meil on vaja jõuda sinnamaale, kus moetoote soetamisel tehakse sama ehk analoogne info oleks saadaval ka rõivakaupluses. Inimesed ei saa teha õigeid otsuseid, kui neil puudub sellekohane info.” (Tonne Goodman, Vogue US)

„Organic cotton is amazing, but there is not enough in the world to supply all of us.” (Julie Guggemos, Target)

„Mina ei usu, et saab olla läbi ja lõhki eetiline ning müüa T-särki vähem kui 10 dollari eest ning maksta õiglast tasu oma tarnijatele selle materjali ning tootmise eest.” (Paul van Zyl, Maiyet)

„Kas te teadsite, et tänasel päeval suudetakse ümber töödelda ainult 2% kogu maailma plastist ning ainult 1% moetööstuse toodangust?” (Stella McCartney)

Ning lõpetuseks:

Kassivideo on alati parim lõpp tõsisel teemal kõnevale ettekandele. Aitäh selle eest, David Roberts!

Moemaailm sai täna mõnevõrra ootamatu uudise osaliseks. Moegeeniuseks tituleeritud John Galliano järgmine samm ei vii teda tagasi mõnda couture-majja, vaid hoopis… Zara juurde.

Hispaania kiirmoebränd teatas kaheaastasest loomingulisest koostööst Gallianoga, kelle ülesandeks saab brändi arhiivi “ümberkirjutamine” hooajaliste kollektsioonide kaudu. Esimene tulemus peaks poodidesse jõudma juba 2026. aasta septembris.

Galliano nimi ei vaja moemaailmas pikemat sissejuhatust. Diori-aastatel, 1997. kuni 2011. aastani, kujunes temast üks oma põlvkonna mõjukamaid loojaid. Hiljem jätkas ta Maison Margielas, kuni lahkus sealt 2024. aastal.

Just seetõttu mõjub koostöö Zaraga korraga nii ootamatu kui ka veidi vastuoluline. Ühelt poolt on huvitav näha, mida teeb autor, kelle tugevus on alati olnud kontseptsioon, dekonstruktsioon ja karakter, formaadis, mis eeldab mastaapi, kiirust ja taskukohast kättesaadavust. Teisalt tekitab küsimusi see, kuidas Galliano maailm üleüldse kiirmoe loogikasse mahub — isegi siis, kui pressitekst räägib “arhiivide ümbermõtestamisest” ja loomingulisest jätkusuutlikkusest.

Galliano ise on koostöö suhtes ootusrikas. “Olen väga elevil, sest see ei ole midagi, mida ma oleksin varem teinud. Selles on uudsust, põnevust ja protsessi ennast. Isegi oma tiimile pean ma iga päev meelde tuletama: ei, see ei ole see ega too. Me kirjutame seda lugu uuesti. See on olnud väga lõbus ning mulle tundub, et just praegu on see väga positiivne asi, mida teha — ja loomingulisest vaatenurgast ka tõeliselt jätkusuutlik.”

Zara on viimastel aastatel teinud ridamisi nimekaid koostöid, kuid Galliano lisab sellesse ritta kaalu, mida naljalt ei dubleeri. Portaili ettevaatliku optimismiga võib öelda: pöialt hoiame. Mitte tingimata Zara pärast, vaid selleks, et Galliano suudaks ka siin teha midagi enamat kui järjekordse suure nimega kapselkollektsiooni.

Vastesitletud CHANELi sügis/talv 2026 kollektsioon kinnitab, et loovjuht Matthieu Blazy ei ole moemajja tulnud pelgalt pärandit haldama, vaid seda tundlikult ja veenvalt edasi kirjutama. 

Gabrielle Chaneli kunagine mõte naisest kui päeval röövikust ja õhtul liblikast sai mõned päevad tagasi esitletud kollektsioonis uue elu. Blazy looming liikus praktilisest ja maapealsest kerguse, helgi ja peaaegu ebareaalse õhtuse väljenduseni. Nii sündis tervik, kus CHANELi igapäevane funktsionaalsus ja majale omane fantaasia püsisid haruldaselt heas tasakaalus. 

Keskmes oli loomulikult kostüüm, kuid mitte museaalina. Blazy tõi selle tänasesse päeva pehmema hoiaku, nihutatud proportsioonide ja ootamatute materjalikoosluste kaudu: soonikkoed, siidtrikotaaž, bouclé-tviid, helmestatud pinnad ning isegi sillerdavad efektid muutsid tuttava CHANELi silueti liikuvaks, kergemaks ja elusamaks. Arvustusteski on peamiselt esile toodud just seda, kuidas kunagine rangus on asendunud vaba kihilisuse, lahtinööbitud hoiakute ja peaaegu iseenesestmõistetava elegantsiga.  

Eriliselt mõjus ka kollektsiooni värvi- ja valguskeel. Pärlmutterjad pinnad, lillelised detailid, sulgjad aktsendid ja muljetavaldavad töövõtted tõid lavale rõõmu, mida CHANELis ei serveeritud efekti pärast, vaid väga teadliku meeleoluna. See oli luksus, mis ei tundunud kinnine ega kauge, vaid kandmiskõlbulik ja tänapäevane. Ka välismeedia luges kollektsioonist välja selge märgi: pärast tugevat debüüti on Blazy nüüd hakanud maja sees päriselt ehitama omaenda CHANELit.  

Kõige veenvam ongi ehk see, et Blazy CHANEL ei mõju nostalgilise kummardusena, vaid majana, mis liigub edasi. Vähem tolmu, rohkem elu. Vähem sundi, rohkem sära. Ja praegu näib tõesti, et CHANEL läheb aina paremaks ja paremaks.

Võta hetl ka tutvu kollektsiooniga allolevas videos!