Foto: What the Face.
Kelly, What the Face avamisest on nüüd kuukene möödunud. Mitu näotreeningut olete selle ajaga läbi viinud?
Kui mul mõni broneering pole märkimata jäänud, siis oleme teinud käesoleva nädala seisuga juba 274 näotreeningut.
Mitut vaba päeva oled avamisest saati näinud?
Hahaa, kas ettevõtjal üldse on vabu päevi?! Stuudiost eemal olen olnud päris mitu päeva, sest kuigi What the Face on minu värske beebi, siis kodus on mul ikkagi päris oma beebi Luna, kellega veedan suurema osa nädalast. Küll aga, kui nüüd statistikat vaadata, siis stuudio on kogu selle aja jooksul olnud meil suletud ainult neljal päeval.
Mis on olnud kõige südantsoojendavam kogu avamisperioodi jooksul?
Kõige südantsoojendavam on olnud see, kui ma näen, et kliendid, kes muidu ei välju kunagi kodust meigita ja sotsiaalmeediasse meigita pilte ammugi ei postita, lahkuvad meie stuudiost nii enesekindlalt ja säravana ja ei suuda enda peeglist imetlemist või selfide tegemist lõpetada. Valdab nii suur õnnetunne, sest see on just see põhjus, miks ma sellise teenuse turule tahtsin tuua – et inimesed hakkaksid hindama enda loomulikku ilu!
Aga muidugi on igapäevaselt südantsoojendavaid hetki veel. Näiteks need korrad, kui mehed on võtnud initsiatiivi, et tuua oma naised üllatuskohtingule meie näotrenni. Need siirad emotsioonid, kui koos midagi uut ja põnevat proovitakse ja kogemusega nii rahule jäädakse. Veel meenub hetk, kui meie juures käis klient, keda oli tabanud mõni aeg tagasi insult, mille tulemusena oli pool tema näost tundlikkuse kaotanud. Ta oli nii rõõmus, et üle aastate esimest korda tundis tänu meie treeningule taas oma nägu ja lihaseid. Samamoodi hetked, mil kliendid saavad reaalselt leevendust piinavatele lihaspingetele. Paljudel tekitab mälumislihase ülepinge suuri peavalusid ning peale meie suuõõnemassaaži kaob neil lihaspinge, peavalu ja pealekauba on nii mõnigi saanud tagasi oma põselohu, mida pole samuti juba aastaid näha olnud!
Kordame üle, mis on näotreening ning mida see treenitavale näole annab?
Samamoodi, nagu käime jõusaalis kehalihaste eest hoolt kandmas ja neid toonusesse treenimas, seda sama saame teha ka näolihastega. Meie stuudios stimuleerime näolihaseid, andes neile koormust, mille tulemusena tõuseb lihaste toonus, jättes näole tõstetud ja nooruslikuma ilme. Meie treeningute kõik etapid aitavad kaasa ka kollageeni ja elastiini tootmisele, muutes naha säravamaks ja siledamaks.
Seega saab öelda, et näotreeningu abil on võimalik nägu muuta ja hoida nooruslikuna ilma, et oleks vaja invasiivseid protseduure. Nagu eelnevalt mainisin, siis tegeleme ka lihaspingete leevendamisega, mille tulemusel vabaneme pingevaludest ning saame siluda ka kortse, mis on tekkinud ülepinges lihastest.
Sa oled olnud üks tegus noor naine. Kust tuli idee tuua face gym’i teenus Eestisse? Kaua ideest uste avamiseni läks?
Eks see isiklikust probleemist välja kasvas. Küll aga oli see „probleem” pigem selles, et olen alati olnud rohkem loomuliku ilu austaja, aga tänapäeva ühiskonnas on aina kuumemaks trendiks saamas iseenda tehislikult moondamine. On väga muret tekitav, kuidas nii paljud meie ümber justkui pimesi usaldavad erinevaid invasiivseid protseduure, süvenemata, mida see meie organismiga pikas perspektiivis teha võib. See suunas mind otsima alternatiivi, kuidas saaksime loomulikul viisil nägu värske, noorusliku ja kaunina hoida.
Olles täna näojõusaali omanik, tundub täiesti veider mõelda sellele, et oleme aastakümneid oma näo eest hoolt kandnud teisiti kui keha eest. Käime regulaarselt trennis ja jõusaalis kehalihaseid treenimas, leevendame lihaspingeid massaažide abil ja seda kõike selleks, et meil oleks oma kehas parem olla, näeksime välja tervislikumad ja toonuses ning pakuksime oma kehale pikemat eluiga. Aga miks me ei ole seda sama teinud oma näolihastega? Uurides pisut, mis mujal maailmas alternatiivideks on, jõudsingi näo treenimise ja -jõusaali kontseptsioonini. Võib öelda, et ideest teostuseni läks kaks aastat.
Te pakute treeninguid ka meestele. Milline on nende reaktsioon sedalaadi treeningule olnud?
Oma kontseptsiooni loomisel lähtusime minu soovist, et What the Face peab olema koht, kuhu igaühel on mugav tulla ja olla ilma igasuguste eelarvamusteta. Eesti mehed käivad paratamatult liiga vähe enda eest hoolt kandmas, aga mis seal parata, enamik salonge on väga naiseliku energiaga ja mehed lihtsalt ei tunne end seal hästi. Meie juurde tulles nad saavad öelda, et lähevad teevad oma trenni ära, aga tegelikkuses saavad ka väga vajaliku näohoolduse tehtud. Seni on tagasiside olnud väga positiivne ja üldjuhul on nad üllatunud, et see tõesti on mõnus ja tõhus protseduur, mitte mingi nii-öelda tilu-lilu naisteteenus. Aga peab mainima, et kuigi mõni mees on meil ka regulaarseks kliendiks hakanud, siis see on miski, mida tahaksime kindlasti Eesti meestes rohkem juurutada – enda ja oma näolihaste eest tuleb regulaarselt hoolt kanda.
View this post on Instagram
Teil on tulemas valikusse uus treening – räägi, millega on tegu?
NÄGU TUTIKAS. Just nii ongi – teemegi näo tutikaks. See treening koosneb meie põhitreeningust, kus on soojendus, cardio, manuaalne jõutreening ja elektriimpulssidega näotreening, ning sellele lisandub õhksurvel väga õrn happekoorimine koos vitamiinide ja peptiidide manustamisega. Oleme soetanud ühe võimsa mitteinvasiivse masina, mille abil on meil lihtne viia erinevaid vajalikke vitamiine naha alumistesse kihtidesse. Tulemuseks on eriti klaar, särav ja sile nägu. Kahtlemata minu lemmiktreening seni!
Ning lõpetuseks. Korda üle, kust teid leiab ja kuidas teie juurde aega broneerida saab.
Ootame kõiki näotrenni aadressil Pille 11–4, Tallinnas. Rohkem infot ja broneerimislingi leiab meie kodulehelt www.wtface.ee.
Vaata ka pilte What the Face näojõusaali avaüritusest galeriist!
Anni, täpselt kuu aega avatud Hooaega on selja taga – milline hetk või tagasiside on Sind selle aja jooksul kõige rohkem üllatanud või rõõmustanud?
Mind on kõige rohkem üllatanud see, kui palju võib ühte päeva korraga mahtuda – nii probleeme kui rõõme. Õnneks on kiidusõnu olnud märksa rohkem kui virisemist. Meie juurde satub nii palju toredaid inimesi ja olen oma klientuuri eest südamest tänulik.
Eriti eredalt on meelde jäänud ühe meesterahva kommentaar: „See uus Anni kohvik on viimase aja parim asi, mis Eesti Vabariigis juhtunud on!“ See teeb tõesti meele heaks, sest ma teen kohvikut selleks, et pakkuda inimestele rõõmu ja head tunnet.
Kui midagi peakski meie kohvikus kellelegi meele mõrudaks tegema, siis kindlasti ei ole see tahtlik. Me alles õpime ja harjutame iga päev ning anname endast parima, et teha asju nii hästi, kui oskame ja õigeks peame. Seega palume ka veidi andestust alguse väikeste apsakate eest.
Kõik road on loodud Sinu signatuurretseptide põhjal. Milline roog menüüst on kõige rohkem “Anni Arro nägu” – ja miks just see?
Nii-öelda vanast ajast jätsin menüüsse küpsetatud kitsejuustusalati. Selles on palju maitseid, mis on väga minulikud – peet, grillitud paprikad, läätsed, hummus, kitsejuust… Selline mõnus magusa ja hapu mäng.
Kui peaksid Hooaja kirjeldama kolme sõnaga, mis ei ole seotud toidu ega joogiga, siis millised need oleksid?
Helge, rõõmus ja soe.
Oled öelnud, et e-poodide ajastul on poes käimine omaette sündmus. Kuidas üks kohvik saab seda sündmuslikkust Sinu meelest võimendada?
Hea toit kosutab hinge ja teeb meele heaks. Šoppamine on minu meelest päris väsitav töö, mistõttu olen Kaubamaja pikaajalise kliendina ammu tundnud puudust kohast, kus saaks vahepeal jalga puhata, midagi mõnusat süüa, aknast välja vaadata ja rahulikult kohvi juua. Nüüd on see väike „oaas“ lõpuks olemas.
Ja lõpetuseks. Millise koogi, söögi või joogiga peaks sinu arvates tähistama üht eriti head Kaubamaja ostu?
No klaasike šampanjat ei tee kunagi kunagi halba! Ja kindlasti ka killuke meie Mari tehtud imelist kooki. Minu lemmik on tema Napoleoni kook… või siis granadilli-vaarika makroonikook.
View this post on Instagram
Anni Arro kohvik Hooaeg ootab külalisi Tallinna Kaubamaja Naistemaailmas E-L kell 10-20 ja P 10-18.
Täna musta rõivastust eelistav, tätoveeritud ja karismaatiline Sorcinelli kasvas üles Mondolfos, Marche piirkonnas, kudujate ja õmblejate peres. Juba 13-aastaselt mängis ta orelit mitmetes Itaalia katedraalides, avastades varakult sakraalse muusika harmooniat ja pühade ruumide võimsat mõju. Hiljem täiendas ta end püha kunsti ja ajalooliste kangaste vallas.
Kunstnik paljude annetega
Lisaks muusikale tegeles Sorcinelli nooruses fotograafia ja maalimisega, arendades oma loomingulist käekirja eri meediumite kaudu. Tema jaoks olid kirikuruumid ja nende detailid – valgus, suitsutus, kangad, geomeetrilised proportsioonid ja sümbolid – olnud pidevaks inspiratsiooniallikaks.
2001. aastal asutas Sorcinelli LAVS stuudio, mis keskendus liturgiliste rõivaste ja kirikutarvikute valmistamisele. Tema ateljeest kujunes kiiresti autoriteetne nimi, mille looming leidis tee ka kõige kõrgematesse kirikuringkondadesse. Sorcinelli riietas nii paavst Benedictus XVI kui ka paavst Franciscust – viimasele valmistas ta 2013. aastal esimese liturgilise rõiva pärast paavsti ametisse astumist.
Sakraalsest kõrgmoest olfaktoorse kunstini
Kuigi Sorcinelli nimi kinnistus esmalt kirikurõivaste kaudu, avas ta 2013. aastal uue loomepeatüki – nišiparfüümimaja UNUM. Tema esimene aroom, LAVS, sündis liturgilisest praktikast: kõik tema eritellimusel valmistatud kirikurüüd ja aksessuaarid immutati spetsiaalse viirukiga, enne kui need ametlikult üle anti. See lõhn kandis endas sakraalset sügavust, tamme, vürtside ja suitsuse viiruki tumedat aroomi.
Täna on Sorcinelli parfüümimaja kollektsioonid kui olfaktoorsed rätsepatööd – iga aroom on sügav teekond vaimsuse ja esteetika poole. Inspiratsiooniallikad on laiad ja ootamatud: gootiline arhitektuur, religioonide sümbolid, sakraalne muusika, aga ka udu, valgus ja isegi looduskatastroofid. Tema looming liidab näiliselt vastandlikke poolusi – liturgia ja sensuaalsus, sügav usk ja eneseväljenduse vabadus.
Igavese tasakaalu otsingul
Sorcinelli on öelnud, et lapsepõlves ema kõrval kirikut koristades sai ta esimest korda tajuda ilu sügavamat tähendust. Just need lihtsad, kuid tähendusrikkad kogemused said tema elu ja loomingu nurgakiviks. Ta on ka avameelselt rääkinud oma usust, identiteedist ja vajadusest leida tasakaal kiriku traditsioonide ning isikliku vabaduse vahel. “Parfüüm on teinud mind vabaks,” on ta öelnud, viidates, et lõhn võimaldab tal väljendada end terviklikult – kunstniku, uskliku ja inimesena.
Tänapäeval tegutseb Sorcinelli oma ateljees Santarcangelo di Romagnas, töötades edasi nii sakraalsete rõivaste kui ka parfüümidega. Tema nišiparfüümibränd on kogunud austajaid üle maailma, ennekõike julguse poolest seada ilu ja vaimsus ühte joonesse, pakkudes lõhnaelamusi, mis on korraga intiimsed, müstilised ja rabavalt originaalsed.
Filippo, Sa alustasid muusikuna, mängides juba 13-aastaselt katedraalides orelit. Millist rolli mängib muusika sinu loomingus täna?
Muusika on jätkuvalt iga minu liigutuse alus. Orel, mida ma noorukina mängisin, õpetas mulle, et loominguline elu sünnib harmooniatest, pausidest, vaikustest ja äkilistest dissonantsidest, mis omaks võetuna annavad tähenduse. Kui loon kirikurüüd, kujutan ette polüfoonilist akordi, milles värv saab noodiks ja kangas rütmiks. Kui loon lõhna, elan seda kui nähtamatut kompositsiooni, mis levib õhus.
Sa kasvasid üles kangrute ja õmblejate peres. Kui palju on see taust – kangad, käsitöö, liturgiline maailm – mõjutanud sinu stiili ja esteetikat?
Mu perekond andis mulle edasi käte väärtuse. Ma hingasin sisse värskelt kootud lina lõhna, kuulasin kangastelgede rütmi, jälgisin ema ja isa kannatlikke liigutusi. Need žestid õpetasid mulle, et ilu sünnib pühendumisest ja täpsusest. Kui ma asutasin LAVS-i, muutsin selle pärandi liturgiliseks keeleks, luues kirikurüüd, mis säilitavad mälestust ja vaimsust.
Püha Benediktus õpetab: “Ut in omnibus glorificetur Deus” – et kõiges saaks Jumal austatud. See lause juhib minu tööd: kangas muutub palveks, niit liturgiliseks aktiks, vorm müsteeriumi hääleks, mis antakse maailmale.
Milline on olnud kõige meeldejäävam hetk sinu koostöös Rooma paavstidega?
Kõige meeldejäävam hetk on üleandmine. Kui kirikurüü liigub minu käest paavsti kätte, muutub minu loodud ese liturgiliseks instrumendiks. Sel hetkel saab iga detail – värv, tikand, kanga tekstuur – osaks universaalsest palvest.
Millal saabus see otsustav hetk, mil tundsid, et lõhnast saab sinu kunstilise teekonna järgmine väljendusvahend?
Otsustav hetk saabus siis, kui mõistsin, et parfüüm võib anda hääle sellele, mida kangas ja muusika enam ei suutnud kanda. Lõhn siseneb kehasse nähtamatult ja jääb kestvaks mälestuseks. See on ühtaegu intiimne ja universaalne keel.
Iga parfüüm, mille loon, algab partituurina: lõhnanoodid muutuvad akordideks, aroominüansid meloodilisteks liinideks. Paul Claudel on kirjutanud: “Lõhn on mälestus, mis ei sure kunagi.” Nendes sõnades tundsin ära oma missiooni.
Oled öelnud, et parfüüm on teinud sind vabaks. Mida tähendab vabadus sinu jaoks?
Vabadus ei ole piiride puudumine, vaid tähenduse täielikkus. Parfüüm tegi mind vabaks, sest muutis minu kogemused keeleks. See kogus kokku haavad ja mälestused, usu ja igatsuse ning pakkus neid maailmale kunsti kujul. Kunstnikuna tähendab vabadus luua ilma maskideta, pakkuda seda, kes ma tegelikult olen. Inimesena tähendab vabadus oma identiteedis väärikalt elada, ilma hirmuta, lastes oma elul saada tunnistuseks.
Sinu loomingus põimuvad pühalikkus ja sensuaalsus, traditsioon ja julgus. Kas tunned vahel, et pead nende maailmade vahel tasakaalu otsima?
Ma tajun neid teineteist täiendavatena. Mu elu on alati otsinud ühtsust elementide vahel, mis näivad vastandid. Püha valgustab ihu, sensuaalsus säilitab igatsuse Jumala järele, traditsioon avaneb uuele, julgus sünnib armastusest juurte vastu.
Millised on olnud kõige ootamatumad inspiratsiooniallikad sinu parfüümikollektsioonides?
Minu inspiratsiooniallikad sünnivad alati elatud kogemusest. Hommikune udu muutub piimjaks akordiks, matemaatika tõlgib end täpseteks lõhnalisteks proportsioonideks, gooti kunst vertikaalsuseks ja läbipaistvuseks. Iga element võib muutuda lõhnaks, sest parfüümil on võime säilitada asjade olemus. Rainer Maria Rilke on kirjutanud: “Ilu on õuduse algus.” Ma usun, et just seda mu parfüümid otsivad: anda hääl ilule, mis korraga vapustab ja samal ajal lohutab.
Sinu teosed on leidnud koha nii muuseumides kui ka nišiparfüümide austajate riiulitel üle maailma. Kui oluline on sinu jaoks publiku vastuvõtt?
Publiku vastuvõtt on minu töö lahutamatu osa. Iga parfüüm, iga kirikurüü, iga kompositsioon sünnib jagamiseks. Kui muuseum avab mu loomingule oma uksed või kui parfüümihuviline valib selle oma ellu, tunnen, et töö on leidnud täitumuse.
Kunst elab dialoogis ja parfüüm on ehk kõige intiimsem dialoogi vorm: see siseneb mällu, saadab žeste, loob nähtamatuid sidemeid. Minu vastutus on luua autentselt, et need, kes mu loomingut vastu võtavad, leiaksid sealt alati tõe sädeme.
On sul seoseid ka Eestiga?
Eesti on minu jaoks põhjapoolse valguse, sügavate vaikuste ja erakordse muusikakultuuri maa. Ma tean selle orelitraditsiooni, koore, Arvo Pärdi loomingut, kes muutis vaikuse palveks. Oma parfüümide esitlemine Eestis oleks mulle ühtaegu au ja igatsus, sest tunnen, et see maa kannab endas mulle lähedast tundlikkust: lihtsust, rangust ja vaimsust, mis on muudetud kunstiks.
Tutvu Filippo Sorcinelli parfüümidega Kaubamaja Lõhnatoas ning veebipoes kaubamaja.ee!
Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2025. aasta talvenumbris.
