Aasta hiphop artist, räppar villemdrillem, on üllatanud oma fänne värske EP-ga, mis kannab nime “11”. Sellel on kokku viis lugu, millest üks on kuu aega tagasi ilmunud singel “klepto”, mis juhatas sisse tema uue ja meloodilisema räpi suuna. 

EP “11” on villemdrillemi väikese unistuse täitumine: “Olen ammu tahtnud teha puhast räppalbumit ning räpp-lühialbumiga ma nüüd hakkama saingi. Korraliku albumiga sain eelmisel aastal maha ja olen mõelnud, et kuidas edasi. Teadsin juba enne Eesti Muusikaauhindu, et sel aastal ei taha ma ainult singlite avaldamise peale tagasi minna ning mingisuguse projekti ma jälle teen.”

Aasta alguses tegi villemdrillem mitmeid kirjutamis-sessioone erinevate produtsentidega ja EP koosnebki kahe erineva stuudioskäigu materjalist. villemdrillem räägib, et EP sündis pigem lihtsalt: “Evertimega olen ma juba vana tuttav, tema produktsioon õnnistas “väljateenitud” albumit ja nüüd pani ta õla alla kahe instrumentaaliga, mis “11” peal kõlavad. Palazzo ja Crypticuga tutvusin ma tänu Karl Killingule, kes esiteks nad Eestisse kutsus, ning siis ühel päeval nendega sessiooni sättis. Nendega oli kohe super klikk ning nende sound oli see, mida olen pikalt taga ajanud. Kuttide kolmik töötas nagu kellavärk.”

Artisti esimesel EP-l “11” on viis lugu – see on lühike, tabav ja enesekindel. Villem räägib, et tegi selle projekti endale ja fännidele, kes igatsevad räpikamat suunda: “See on muusika, mille üle olen uhke ja mille pärast ma seda asja üldse tegema hakkasin!”

Kuula kõnealust albumit siit!

Elina Born on avaldanud uue singli „Õhtust õhtusse”, mis asetub täpselt sellesse suveõhtu hetke, mil päev ei ole enam päriselt päev, ent öö pole samuti veel alanud. Õhus on asfalt, niiskus ja linna kohal püsiv soe kuma – kusagil jäävad aknad lahti ning autos kõlab lugu, mis tahab liikuda koos tuulega.

Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.

Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”

Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.

Hüpnagoogilise popmuusika duo Vera Vice, mille moodustavad Ave Vellesalu ja Helen Västrik, avaldas digiplatvormidel uue lühialbumi, mis koondab endas Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli lavastusele „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ loodud heliloomingut.

Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.

Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“

Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.