Foto: Pressifoto
Räppari sõnutsi rullub “oliveris” lahti ühe noormehe lugu, kes on teenistuses ja räägib tema elukeerisest. See pole sõjaväeõppus, aga pinget jagub rohkem kui Kevadtormil. “Laul räägib elulise loo armukolmnurgast, kuhu on põimitud kaiteväelasest kutt, tema silmarõõm ja segava faktorina veel üks kolmas isik,” selgitab villemdrillem. “Siinkohal aga tahaks kindlasti tervitada kõiki kaitseväelasi, kelle teenistusaeg on lõppemas. Hindan siiralt teie panust meie riigi kaitsesse, olge hoitud!”
Artisti suvine singel räägib, vaatamata oma upbeat-tempole, üsna julmast ja keerulisest olukorrast. Seda teemat püüdis videos peegeldada läbi vahelduvate visuaalide ka villemdrillemi kauaaegne sõber ja tema mitmete videote autor Patrik Prints: “Lisasin videosse ka väikseid äratundmishetki ning kerget sürrealismi ja kaose alanooti.”
Kuula ja vaata uut pala:
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.
