Foto: Pressifoto
Räppari sõnutsi rullub “oliveris” lahti ühe noormehe lugu, kes on teenistuses ja räägib tema elukeerisest. See pole sõjaväeõppus, aga pinget jagub rohkem kui Kevadtormil. “Laul räägib elulise loo armukolmnurgast, kuhu on põimitud kaiteväelasest kutt, tema silmarõõm ja segava faktorina veel üks kolmas isik,” selgitab villemdrillem. “Siinkohal aga tahaks kindlasti tervitada kõiki kaitseväelasi, kelle teenistusaeg on lõppemas. Hindan siiralt teie panust meie riigi kaitsesse, olge hoitud!”
Artisti suvine singel räägib, vaatamata oma upbeat-tempole, üsna julmast ja keerulisest olukorrast. Seda teemat püüdis videos peegeldada läbi vahelduvate visuaalide ka villemdrillemi kauaaegne sõber ja tema mitmete videote autor Patrik Prints: “Lisasin videosse ka väikseid äratundmishetki ning kerget sürrealismi ja kaose alanooti.”
Kuula ja vaata uut pala:
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!
