Duo teine kauamängiv “Forget Me Not” koosneb seitsmest loost, mis kõiguvad hüpnagoogilise popi ning elektroonilise shoegaze’i piirimail. Sekka kõlab ka 80ndate-hõnguline “Aurora”, millele on tenorsaksofoniga enda panuse andnud Eestis resideeruv Ameerika juurtega instrumentalist Steve Vanoni. Võrreldes duo varasema loominguga kõlab “Forget Me Not” näiliselt optimistlikumalt ja õrnalt tantsulisemalt, ent mille allhoovustes on tunda igatsust parema tuleviku ja unustatud soojade mälestuste järele.
Album on salvestatud Vera Vice’i kodustuudios ja miksitud kohaliku muusikamaastiku pärli Mart Avi poolt. Lood masterdas Martin Kikas.
Olgu ka lisatud, et “Forget Me Not” visuaali lõi kaasaegne kunstnik Hanna Samoson, kelle poolt on ühtlasi tulemas atmosfääriline muusikavideo singlile “Light My Mind”. Kujunduse lisas albumile graafiline disainer Helmi Arrak.
Kuula Vera Vice’i uut albumit “Forget Me Not” siit.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!