Portail

Tsirkusest ja Kuldsest Maskist näitlejatari Ingeborga Dapkūnaitėga

Foto: Ira Poljarnaja

Hetkel on Eestis käimas festival Kuldne Mask, mille kohta võib julgelt öelda, et tegemist on ühe aasta väljapaistvama kultuurisündmusega, mis ühendab eesti- ja venekeelset teatripublikut. Festival toob kohaliku publikuni Venemaa viimaste hooaegade parimaid lavastusi, mis on olnud kas Venemaa teatripreemia „Kuldne Mask” nominendid või laureaadid.

Festival ise toimub Eestis juba neljateistkümnendat korda ning nii Tallinnas, Viljandis, Narvas kui ka Sillamäel 9.-17. oktoobrini. Tänavuse festivali kavas on ühe lavastusena Moskva Rahvuste Teatri hiljutine etendus „Tsirkus”, mis on legendaarse nõukogude komöödia ainetel lavastatud muusikal – see on lugu unistuste jõust ja võlust, sellest, kuidas taaselustatud unistus matab enda alla reaalsuse, õigustades seejuures kõiki vahendeid – terrorit, sõdu, ebavõrdsust ja vägivalda. „Tsirkuse” peaosas mängib leedu näitlejatar Ingeborga Dapkūnaitė, kellega Portailil õnnestus enne etendust põgusalt vestelda.

Ingeborga, Te tulete Tallinnasse etendusega „Tsirkus”, milles mängite peaosa. See etendus on eriline nii oma visuaalsuse kui ka lavakujunduse poolest. Etendus näeb välja moodsana, just sellisena, nagu tänapäeva noortele meeldib. Kuidas reageeris noorem publik etendusele Moskvas? Millist publikureaktsiooni te Tallinnas ootate?

Publik reageeris hästi. Loodan väga, et Tallinnas ka etendus vaatajatele meeldib. Ma pole kindel, et paljud oleksid seda filmi näinud, aga see polegi nii tähtis, sest etendus elab iseseisvat elu.

Etenduses on hetk, kus te lendate tsirkuse lae all! Rääkige oma tunnetest sellel õhulennul – kas see oli Teie jaoks väljakutse?

Selleks aitasid mul valmistuda vapustavad tsirkuseartistid. 10 meetri kõrgusele tõusmine polnudki palju hirmutavam kui 10 sentimeetri kõrgusele tõusmine. Selle käigus keskendud seatud eesmärgile, mitte kõrgusele. Hirm peab jääma tahaplaanile.

Kuidas valite, millises filmis või etenduses mängida? Millele orienteerute? Mida Te mitte kunagi ei nõustuks teatris või kinos tegema?

Vahel on tugev stsenaarium, teinekord vapustav režissöör. Alati on tegemist mitme asjaoluga. Raske on vastata küsimusele, mida ma mitte kunagi ekraanil või laval ei teeks. See oleks nagu paluda, et ma mitte kunagi enam ei sööks.

Kas teie teatri- ja filmirollid mõjutavad ka Teie stiili? Kas Te muudate oma garderoobi sel ajal või pärast seda, kui mingi etenduse või filmi kallal töötate?

Kui ma filmis mängin või rolliks harjutan, siis sel ajal kannan piisavalt neutraalseid riideid: teksapükse, maikat ja sviitrit. Ma ei koorma ennast mõttega, mida küll selga panna. Reeglina elan selles režiimis, keda parajasti mängin.

Kuidas Te üleüldse moodi suhtute? Ja kas Teie meelest mõjutab moetööstus filmi, teatrit ja kultuuri üldiselt?

Ma ütleksin, et need on vastastikku seotud asjad. Must küünelakk läks moodi pärast „Pulp Fictionit” Uma Thurmaniga peaosas. Selliseid näiteid on palju.

Te osalete ka seriaalis „Sild”, mistarvis õppisite ära eesti keele. Kuidas keeleõppimine läks? Kas oli raske?

Eesti keel ei sarnane ühegi teise keelega, mida ma oskan: ei leedu, inglise ega vene keelega. Paljudele tundus millegipärast, et mul on eesti keelt lihtne õppida, kuna olen leedulanna. Tuli inimestele pettumust valmistada, selgitada, et nende keelte vahel pole midagi ühist. Puhtalt ma eesti keelt rääkima ei õppinud, aga millestki saan aru ikka. Dialoogid võteteks õppisin pähe. Mul olid ka suurepärased partnerid: Guido Kangur ja Elina Purde – ka nemad aitasid.

Lisainfo etenduste ning festivali kohta leiab aadressilt goldenmask.ee.

Sarnased artiklid

Kommentaarid