2023. aasta New Yorki Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi moenäitus on pühendatud ei kellelegi muule kui ikoonile, legendile ja visionäärile Karl Lagerfeldile, kes lahkus meie seast 2019. aastal. 85-aastaseks elanud moelegendile tehakse kummardus näitusega „Karl Lagerfeld: A Line of Beauty”, mis avatakse pidulikult mai esimesel esmaspäeval Met galaga ning jääb avatuks 2023. aasta 16. juulini. 

Lagerfeldi moeteekond sai alguse 1952. aastal, mil ta kolis Saksamaalt Pariisi. Just seal inspireeris Christian Dior teda moe vallas alustuseks moeillustratsioonidega katsetama. Vaid mõni aasta hiljem jäi ta silma Pierre Balmainile, kes kutsus Lagerfeldi endale assistendiks. Sealt edasi jätkus teekond Jean Patou moemajas ning 1964. aastal sai temast disainer Chloé moemärgi juures. 1965. aastal ühines Lagerfeld Fendi moemajaga ning just temale võlgneb moemärk oma brändingu topelt-F-id. Tema Chaneli muinasjutt sai alguse 1983. aastal. Viimase kahe kohta on Lagerfeld kunagi öelnud järgmist: „Fendi is my Italian identity, and Chanel is my French one.”

Näitusele „Karl Lagerfeld: A Line of Beauty” pannakse välja ligi 150 Lagerfeldi loodud moepala eelpool mainitud moemajadest, samuti esemeid temanimeliselt moemärgilt. Valiku tegemiseks vaadati moemärkida arhiivides ja erakogudes üle enam kui 10 000 (!) eset ning iga näitusele valitud komplekti saadavad ka Lagerfeldi moeillustratsioonid. 

Muide, teravalt meeleolukate väljaütlemiste poolest tuntud Lagerfeld on öelnud, et talle retrospektiivid absoluutselt ei meeldi, kuid kahtlustame, et kui korralduse poole pealt on mängus New Yorgi Metropolitani kunstimuuseum, Anna Wintour ja Andrew Bolton, siis oleks isegi vanameister ise leebunud. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.