Aprillis toimuv Toidufilmide festival kutsub huvilised gurmeerännakutele Gröönimaa äärealale, Hispaania tuntud veinipiirkonda, Kanada uudsesse vetikafarmi, Itaalia vanglasse ja mujale. Avafilmiga tehakse kummardus Michelini tärnidega pärjatud legendaarsele Taani restoranile Noma, mis senisel kujul peagi oma uksed suleb.

„Noma ja selle rajajad René Redzepi ning Claus Meyer on põhjamaise köögi uuel tulemisel olnud hindamatud teerajajad ning seoses restorani senisel kujul peatse sulgemisega teeme Toidufilmide festivali avaseansiga kummarduse nende mitmekümneaastasele tegutsemisele ja panusele,“ kommenteerib festivali kaasasutaja Taivi Koitla avafilmi korduvalt maailma parima restorani tiitli võitnud Kopenhaagenis asuvast restoranist Noma.

Kokku linastub Toidufilmide festivali raames seitse toidumaailma inspireerivaid lugusid kajastavat dokumentaali, mis pakuvad vaatamiselamusi nii valdkonna ekspertidele kui ka lihtsalt toiduarmastajatele. “Muu hulgas saab kaasa elada tõeliselt erilise tipprestorani Koks kolimisele Gröönimaale filmis “Restoran maailma äärel”, vaadata maailma esimese vanglas asuva restorani InGalera köögipoolt filmis “Tere tulemast vanglasse” ning minna rännakule läbi Ukraina nende rahvusroa boršisupi autentse retsepti otsinguil filmis “Borš. Salajane koostisosa”,” lisab festivali kaasasutaja Helen Saluveer.

Toidufilmide festival on Põhja- ja Baltimaades ainulaadne filmifestival, mille edukas debüüt toimus 2019. aasta kevadel. Kvaliteetsed ja uued dokumentaalfilmid toovad kinopublikuni nii kulinaarsete geeniuste tegemised, tipprestoranide lood, valdkonna innovatsiooni, ausad toorained, kestlikkuse olulisuse, inspireerivad tegijad ja tegemised ning ka kitsaskohad ja raskused. Festival viib kinopubliku rännakule paikadesse, tipprestoranide tagaruumidesse ja inspireerivate inimeste hingesoppidesse, kuhu muul viisil ei olekski võimalik pääseda. Festivali missiooniks on inspireerida, innustada, teadvustada ning toetada oma tegevusega nii valdkonnapõhist dokumentalistikat kui ka kohalikke tegijaid ja toidukultuuri laiemalt.

Toidufilmide festival toimub 10.-14. aprillini kinos Sõprus, eriseanss leiab aset ka Tartu Elektriteatris. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega. Filmikava on leitav veebilehel www.toidufilmidefestival.ee, piletid on müügil kinode kassas ja veebilehel.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.