Järgmisel nädalal, 6. mail startiv Toidufilmide festival viib seekord koos Michelini tärnidega pärjatud kokkadega rännakule Hispaaniasse ja Taiwanisse, toob publikuni legendaarse koka Hidekazu Tojo, keda võib pidada nii Jaapani köögi populariseerijaks Põhja-Ameerikas kui ka California suširulli loojaks, näitab ühisosa Põhja-Jaapani ja Põhja-Euroopa kokakunsti vahel ning mõtiskleb juustukunsti ja elukaare üle.

Seitsmendat korda kinos Sõprus toimuv Toidufilmide festival on festivalimenüüsse lisanud kvaliteetsete dokumentaalfilmide kõrval ka mitmeid kultuuriampse. Kavast leiab illustratsiooniampsu, kunstiampsu öise galeriituurina ja koostöös Iberofestiga nii tasuta keeleampse, „kiir-sõbrustamise“ kui ka Lucha Libre eriõhtu.

Festivali avafilm „Buda hüppab üle seina“ näitab Navarra tippkoka David Yárnoze kvaliteediotsinguid, kuidas Hispaanias tegutseva Michelini tärnidega pärjatud restorani identne ja samuti samas mahus tärnide vääriline koopia luua ligi 11 tuhande kilomeetri kaugusele Taiwanisse. „Seekordne avafilm on südamlik, hõrk ja ootamatult pingevaba arvestades Michelini tärni restoranide intensiivset elurütmi,“ kommenteeris Toidufilmide festivali korraldaja Taivi Koitla. „Sama võib öelda ka ülejäänud filmivaliku kohta. Kogu festivaliprogramm on teatavas mõttes rahustav, ent silmiavav hetkeline eskapism nii meid ümbritsevast ärevast keskkonnast kui ka võimalus läbi kinoekraani reisida paikadesse ja tagatubadesse, kuhu igaüks ehk ei pääsegi,“ lisas ta.

Kinopublikuni jõuab ka film legendide legendist – Hidekazu Tojost dokumentaalfilmis „Kokk ja Daruma“, kes Vancouveris suutis 1970ndatel murda toonase kuvandi Jaapani köögikunstist Põhja-Ameerikas, kus seda peeti ebasanitaarseks, veidraks ja lausa vastikuks. Tojot peetakse California suširulli loojaks ning Anthony Bourdain on tema kulinaarset loomingut kirjeldanud sõltuvust tekitavaks. Samuti on kavas mõtlemapanev film juustukunstist ja selle kestvuskaarest ning reis Põhja-Jaapani tipprestoranidesse.

Toidufilmide festival toimub kinos Sõprus 6.–11. maini ning erinevates paikades üle Tallinna. Lisainfo leiab aadressilt foodfilmfestival.ee.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.