Üks Jaapani tuntumaid kokki naaseb pärast säravat karjääri Euroopast, et avada kunagi Tokyo eeslinnas Tachikawas tegutsenud ajaloolise teemaja asupaigas moodne ryokan – Auberge Tokito – koos restoraniga, mille külastus jääks inimestele meelde kogu eluks.
Kuidas see tal õnnestub, näitab Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja kuuluv värske linateos „Tokito. Meisterkoka 540-päevane teekond”.
Mitme aasta jooksul üles võetud filmis elab Jaapani dokumentalist Aki Mizutani kaasa oma kangelase püüdlustele muuta maailm kokakunsti kaudu paremaks. Ishii eesmärgiks on ainukordne toit – selleks katsetab ta pidevalt uute maitsete ja koostisosadega, ka sellistega, mis on traditsioonilises jaapani köögis kõlbmatuks arvatud. Ta üritab endast maha jätta võimalikult väikest jalajälge ja totaalse maitseelamuse pakkumiseks teeb isegi nõud, millest toitu serveeritakse, ise.
Ka toiduvõluriks kutsutud Ishii tegutses aastaid Euroopas – just tema muutis Londonis asuva UMU üheks Euroopa parimaks jaapani restoraniks, mis pälvis kaks Michelini tärni. Suurbitannias peetakse teda ka ikejime – kala surmamise meetod, mis aitab säilitada liha värskena – pioneeriks.
Kolmapäeval, 19. märtsil kell 18.00 Kumu auditooriumis toimuva seansi juhatab sisse kokk Hiro Takeda. Sissepääs on prii.
Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas.
Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.
Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.
Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.
„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.
Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.