Foto: Tiina Talumehe kollektsioon “Pärand”. | Mai Grepp
Tänavusel Kuldnõela galal esitlesid kollektsioone Hõbenõela nominendid Johanna Paiste (Ärni Blum), Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivard (Mania Grandiosa) ning Karl-Christoph Rebane ning Kuldnõela nominendid Arina Baranovskaja (Iris Janvier), Oksana Tandit ja Tiina Talumees.
Hõbenõela auhinnaga lahkus Kultuurikatlast Karl-Christoph Rebane ning Kuldnõela auhinna viis õnnelikult – ja teistkordselt – koju Tiina Talumees. Rahva lemmikuks kuulutati Ärni Blumi brändi looja Johanna Paiste.
Eelmisel aastal 25. moeloome aastat tähistanud Tiina Talumees viis oma võidukollektsiooniga moeetenduse vaatajad mineviku radadele. Kõrgmoe viljelejana on disainer sel sügisel kandva ideena mugandanud eestlaste jaoks läbi aegade armastatud rahvarõiva motiive tänapäeval kantavate õhtu- ja peorõivaste moodi. Eesti rahvarõivamoest ja käsitöövõtetest inspireeritud kollektsioon “Pärand” kannab endas aegumatut väärtust, mis jutustab loo pika elueaga riietest ja rahvapärandist. Kollektsioon viib Matsalu rahvuspargi maagilise looduse rüppe, kus asub ka disaineri maakodu Mätliku talu. Talumehe loomingut läbivad inspireerivad mustrid pärinevad 100 aastat tagasi Lihula kihelkonnas Tuudi külas kootud pulmatekilt.
Karl-Christoph Rebane tõi Christophi nime alt lavale kollektsiooni “Surviving The Day”. Kollektsioon on samaaegselt kokkuvõte tema viimase viie aasta loomingust, kui ka sellest, kus ta praegu kunstnikuna end positsioneerib. “Selleks, et muuta oma narratiivi, alustasin kollektsiooniga tagantpoolt – otsisin modellid enne, kui teadsin, mis üldse tulemas on. Või noh, ma teadsin, mis tundeid ma tahan väljendada, aga lihtsalt ei suutnud selles punktis adekvaatseid kavandeid teha.” Umbes kolmandik Hõbenõela galal nähtud kollektsioonist on kavandid, mis on eelmistest kollektsioonidest välja jäänud, kuna need ei ühtinud tervikuga. “Ma ei aja taga tervikut, sest ükski ajavahemik ei ole perfektne tervik, on vaid elamine,” lisas moelooja. Oma visioonidega rääkis Christoph kaasa ehtekunstniku Tanel Veenre, kelle arhiivi ehted said laval muusasid kaunistama. Nahast aksessuaaridega lõi kaasa Eva-Karlotta Tatar, kellega koostöös valmis seeria kunstilisi, kuid kantavaid tooteid.
Palju õnne võitjatele ka Portaili toimetuse poolt!
Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.
Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.
Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.
Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.
Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.
“Selleaastane BRUNO konkurss paistab silma küpsete ja läbimõeldud toodete poolest, eriti elukeskkonna kategoorias. Need ei ole hetkelised mõttevälgatused, vaid disainid, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest, ergonoomikast ja vastutustundlikust materjalikasutusest. Kõiki töid ühendab tugev keskkonnateadlikkus – see on saanud uueks kvaliteedimärgiks,” ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja.
Eesti tootedisaini kõrget taset tõi esile ka žürii. “Eesti disainis on huvitav pinge: traditsioon ilma nostalgiata ja tehnoloogia ilma materiaalsust tingimata kaotamata,” kommenteeris žüriiliige Jaume Domenech, Saksamaa disainiekspert ja mööblifirma Vitra asepresident.
„On selgelt näha, et Eesti disain on väga läbimõeldud ja hingestatud. Kui mõelda väga heade toodete peale, siis seisneb võti reaalsete probleemide loomingulises lahendamises. Innovatsioon on meeletult oluline, kuid seda peab teostama nõnda, et tootel oleks ka reaalne võimalus toimida ja olukorda parandada,“ lisas Terry McStea, Briti disaini- ja innovatsioonispetsialist.
„Eesti disain on väga huvitavas kohas. Meil on väike, kuid aina tugevamaks muutuv disainikogukond ja järjest rohkem näiteid sellest, et Eesti disain suudab konkureerida ka rahvusvahelisel turul. Meie üheks tugevuseks pean oskust ühendada funktsionaalsus, puhas esteetika ja leidlikkus. Samuti annab meie väiksus teatava eelise. Disainerid peavad tihti olema korraga nii loojad kui ka ettevõtjad. See tähendab, et disain ei jää ainult kontseptsiooni tasandile, vaid peab suutma päriselt toimida – tootmises, turul ja kasutaja käes,“ rääkis BRUNO žüriiliige Margot Vaaderpass, WOH stuudio looja ja disainer.
2026. aasta BRUNO nominendid on:
Elustiilitoote disaini kategoorias:
Elukeskkondliku toote disaini kategoorias:
Insenertehnilise toote kategoorias:
Lisaks tunnustatakse silmapaistvat panust Eesti disaini BRUNO Elutöö auhinnaga.
