Foto: Tiina Talumehe kollektsioon “Pärand”. | Mai Grepp
Tänavusel Kuldnõela galal esitlesid kollektsioone Hõbenõela nominendid Johanna Paiste (Ärni Blum), Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivard (Mania Grandiosa) ning Karl-Christoph Rebane ning Kuldnõela nominendid Arina Baranovskaja (Iris Janvier), Oksana Tandit ja Tiina Talumees.
Hõbenõela auhinnaga lahkus Kultuurikatlast Karl-Christoph Rebane ning Kuldnõela auhinna viis õnnelikult – ja teistkordselt – koju Tiina Talumees. Rahva lemmikuks kuulutati Ärni Blumi brändi looja Johanna Paiste.
Eelmisel aastal 25. moeloome aastat tähistanud Tiina Talumees viis oma võidukollektsiooniga moeetenduse vaatajad mineviku radadele. Kõrgmoe viljelejana on disainer sel sügisel kandva ideena mugandanud eestlaste jaoks läbi aegade armastatud rahvarõiva motiive tänapäeval kantavate õhtu- ja peorõivaste moodi. Eesti rahvarõivamoest ja käsitöövõtetest inspireeritud kollektsioon “Pärand” kannab endas aegumatut väärtust, mis jutustab loo pika elueaga riietest ja rahvapärandist. Kollektsioon viib Matsalu rahvuspargi maagilise looduse rüppe, kus asub ka disaineri maakodu Mätliku talu. Talumehe loomingut läbivad inspireerivad mustrid pärinevad 100 aastat tagasi Lihula kihelkonnas Tuudi külas kootud pulmatekilt.
Karl-Christoph Rebane tõi Christophi nime alt lavale kollektsiooni “Surviving The Day”. Kollektsioon on samaaegselt kokkuvõte tema viimase viie aasta loomingust, kui ka sellest, kus ta praegu kunstnikuna end positsioneerib. “Selleks, et muuta oma narratiivi, alustasin kollektsiooniga tagantpoolt – otsisin modellid enne, kui teadsin, mis üldse tulemas on. Või noh, ma teadsin, mis tundeid ma tahan väljendada, aga lihtsalt ei suutnud selles punktis adekvaatseid kavandeid teha.” Umbes kolmandik Hõbenõela galal nähtud kollektsioonist on kavandid, mis on eelmistest kollektsioonidest välja jäänud, kuna need ei ühtinud tervikuga. “Ma ei aja taga tervikut, sest ükski ajavahemik ei ole perfektne tervik, on vaid elamine,” lisas moelooja. Oma visioonidega rääkis Christoph kaasa ehtekunstniku Tanel Veenre, kelle arhiivi ehted said laval muusasid kaunistama. Nahast aksessuaaridega lõi kaasa Eva-Karlotta Tatar, kellega koostöös valmis seeria kunstilisi, kuid kantavaid tooteid.
Palju õnne võitjatele ka Portaili toimetuse poolt!
„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.
Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.
Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com!
Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.
Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).
Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.
Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!
