Tänasest, 1. veebruarist, saab esitada sisseastumisavaldusi kõikidele Eesti Kunstiakadeemia õppekavadele. Muutunud on avalduste tähtajad. Esimeses järjekorras, 4. märtsil lõpeb avalduste vastuvõtt järgmistel magistritaseme õppekavadel: animatsioon, graafiline disain, interaktsioonidisain, kaasaegne kunst, ringdisain, sotsiaalne disain, taidestuudium ja urbanistika. 31. märtsil lõpeb avalduste vastuvõtt doktoritaseme õppekavadel. 27. juunil lõpeb avalduste vastuvõtt kõigil bakalaureusetaseme õppekavadel ja järgmistel magistritaseme õppekavadel: arhitektuur ja linnaplaneerimine (4. kursus), kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine ning sisearhitektuur.

Kokku pakub Eesti Kunstiakadeemia enam kui kolmekümmet arhitektuuri-, disaini-, kunsti-, ja kunstikultuuri valdkonna eriala, kuhu on oodatud õppima motiveeritud, visuaalselt ja sotsiaalselt tundlikud inimesed, kes näevad end tulevikus aktiivsete kultuuriruumi kujundajatena. Sisseastumisavaldusi saab esitada infosüsteemi SAIS vahendusel. Iga sisseastuja saab esitada avalduse kuni kahele õppekavale.

“Meie lõpetajad on näidanud, et nad on mitte ainult teadmiste, vaid ka praktiliste oskustega hästi varustatud, muutes nad väga soovitud spetsialistideks töömaastikul. See on suurepärane ning kinnitab meie pühendumust loomevaldkondada arendamisel ning õppekavade kaasajastumisel,” rõõmustab EKA õppeprorektor Anne Pikkov.

EKA alles avatud uued disainiõppekavad on eriliselt relevantsed tänapäeva kiireid muutuseid vajavas eluvoolus. “Alles suvel õppima asunud tudengid võitsid juba disaini innovatsiooni auhindu – see näitab meie head haridustaset,” rõhutab disainer ja EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski.

Tänasest 14. veebruarini on toimumas EKA magistri- ja doktoriõppekavade virtuaalsed infotunnid ning 7. veebruaril ka eraldi EKA magistriõppe tutvustusüritus Tartus. Lisainfot infotundide kohta leiab: artun.ee/infotunnid.

29. veebruaril toimub traditsiooniline EKA avatud uste päev, kuhu on oodatud nii need, kes alles mõtlevad tulevasele erialavalikule ning soovivad Kunstiakadeemia õppekavade valikuga tutvuda, kui ka need, kellel juba kindel EKA siht silme ees, kuid soovivad lisainfot eriala, sisseastumistingimuste jm võimaluste kohta. Lisainfo: artun.ee/avatuduksed.

Eesti Kunstiakadeemia on ainus avalik-õiguslik ülikool Eestis, mis pakub kolmel tasemel rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist arhitektuuri-, disaini-, kunsti-, ja kunstikultuurialast kõrgharidust. Maailma tippülikoole reastava edetabeli QS World University Rankings andmetel kuulub EKA maailma 200 parima kunsti- ja disainiülikooli hulka. Lõpetajate rahulolu-uuringu põhjal on ligi 90% EKA lõpetanutest oma haridusega väga rahul ning soovitaks seda ülikooli teistelegi.

Jätkuvalt on ka rahvusvahelised tudengid varmad Eesti Kunstiakadeemias koolitust saama. Eesti Kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu sõnul: “EKAsse tahetakse tulla. Peab rõhutama, et kunstiakadeemia on nii populaarne, et vaatamata sõjale ja geopoliitilistele vastunäidustustele, ei olnud eelmisel aastal võimalik kurta huvipuuduse üle.” EKA teeb koostööd maailma parimate ülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige. Ligi 70% EKA tudengitest saab rahvusvahelise kogemuse vahetusõpingutel või välispraktikal osaledes.

Olulised kuupäevad:

• 1.02.–4.03. toimub sisseastumisavalduste vastuvõtt magistriõppekavadele animatsioon, graafiline disain, interaktsioonidisain, kaasaegne kunst, ringdisain, sotsiaalne disain, taidestuudium ja urbanistika. Vestlused toimuvad vahemikus 18.–28.03.2024.
• 1.02.–31.03. toimub sisseastumisavalduste vastuvõtt doktoriõppe õppekavadele. Vestlused toimuvad vahemikus 8.–22.04.2024.
• 1.02.–27.06. toimub sisseastumisavalduste vastuvõtt eestikeelsetele õppekavadele. Vestlused ja sisseastumiskatsed toimuvad vahemikus 29.06.–5.07.2024. 

Lisainfo artun.ee/sisseastumine.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!