Talvejazz 2023 toob neljandat korda kuulajateni Eesti ja välismuusikute inspireerivad koostööprojektid. Seekord on kutsunud bassist ning helilooja Peedu Kass Eestisse Norra armastatud klahvpillimängija, helilooja ja produtsendi Bugge Wesseltofti ning lauljatar Marianne Leibur on endaga lavale palunud säravad muusikud Sibeliuse akadeemiast.

“Viimaste aastate jooksul on Talvejazz andnud hoogu, et Eesti jazzmuusikutel avaneks võimalus musitseerida ja uusi kogemusi omandada inspireerivate välismuusikutega ning leida uus vaatenurk oma loomingule. Eesti jazzmuusikute tase on kõrge ja seda tõestasid ka Tallinnas toimunud European Jazz Conference’i esinemised ning teistkordne Eesti jazzmuusiku ansambli valimine suurima jazzimessi jazzahead! programmi. Meie muusikud on väga oodatud partnerid Euroopa ansamblites ning Talvejazzil soovime pakkuda rohkem võimalusi koostööks,” kommenteerib Jazzkaare programmijuht Anne Erm.

Talvejazzi esimesel kontserdil 13. veebruaril Kumu auditooriumis esitatakse ansambli  Peedu Kass Momentum muusikat intrigeerivalt kahe pianistiga – bändiga liitub Norra silmapaistev jazziuuendaja, helilooja ja klahvpillimängija Bugge Wesseltoft. “Wesseltofti pärusmaaks on kontserdil klahvpillid, elektroonika ja heliefektid. Bugge läheneb muusikale vabameelselt, usaldades oma intuitsiooni ja kogemust. Jalgpallis kutsutakse seda rolli „liberoks“. Kuna Bugge Wesseltoft ja Kristjan Randalu on pianistidena erinevad, siis selline koostöö lisab muusikale hoopis uue dimensiooni,“ loodab Peedu Kass.

Sõbrakuu ja naistepäeva valguses kõlavad 10. märtsil Viljandis ja 11. märtsil Tallinnas Marianne Leiburi esituses ilusad ja mänglevad jazzistandardid, mille sisu pöörleb selle „kõige tähtsama“ – armastuse ümber. Kuulajatele on nii mõnigi lugu tuttav ning mõnda armsat jazzipala esitatakse eestikeelses variandis. Lavale on Marianne Leibur kutsunud Sibeliuse Akadeemia andekad tudengid Sloveeniast, Ungarist, Soomest, Ameerikast ja Eestist ning nende seas ka flöödi- ja saksofonimängija Markus Eermann.

13. veebruarist 11. märtsini kestva Talvejazz 2023 piletid on juba müügil Piletilevi müügipunktides ja aadressil www.piletilevi.ee, samuti on piletid saadaval Jazzkaare kodulehel www.jazzkaar.ee. 

„Suvi on käes!“ sõnab INGER oma värskest singlist „nagu eelmine suvi“ rääkides. „Loodan, et selle laulu saatel saame veeta ühe eriti meeleoluka, spontaanse ja mälestusterohke suve.“ 

INGERi uus singel „nagu eelmine suvi“ on kerge ja päikeseline lugu, mis kutsub nautima suve ilma liigse planeerimise ja ülemõtlemiseta. Laul räägib seiklustest ja hetkedest, mis sünnivad ootamatult ning jäävad meelde veel pikaks ajaks. „Suvel tuleb rohkem sisse selline tunne, et ärme mõtle üle – lähme lihtsalt sõidame kuhugi ja teeme midagi ägedat. Need kõige paremad mälestused sünnivad sageli just siis, kui midagi pole ette planeeritud,“ kirjeldab muusik loo sünnilugu.

Puhkamise asemel ootab INGERit ees aga töine suvi. Lisaks esinemistele ja muusikale on ta vastu võtnud uue väljakutse -–valmistada erinevate maitsetega tiramisusid ning pakkuda neid suve jooksul erinevates paikades üle Eesti. Kui küsida, milline tiramisu maitse kirjeldab kõige paremini uut singlit „nagu eelmine suvi“, ei pea INGER kaua mõtlema. „Kindlasti klassikaline tiramisu. See on natuke nostalgiline ja selline maitse, mille juurde tahad ikka ja jälle tagasi tulla. Täpselt nagu need head suvemälestused.“

Artist loodab, et uus lugu saadab kuulajaid kogu suve vältel ning loob tausta hetkedeks, mida aasta pärast meenutades öeldakse: „See oli täpselt nagu eelmine suvi.“ Singli kaasautoriteks on produtsendina Markus Palo ning laulukirjutajana Ingel Marlen Mikk (artistinimega An-Marlen).

Kuula uut lugu Spotifyst!

An-Marlen ja Kermo Murel avaldasid ühise singli „Tähtede eest”, mille sünd ulatub tagasi aega, mil artistid astusid TV3 „Su nägu kõlab tuttavalt” laval üles Modern Talkingu kehastustena. Toonasest telehetkest kasvas ajapikku välja mõte teha koos muusikat ka väljaspool paroodia ja karakterimängu raamistikku.

An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.

Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.

Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.