Sveta Baar alustas vintage-poe ja baarina ning arenes aastatega armastatud klubiks ja kontserdipaigaks, üheks olulisemaks magnetiks tänaseks nii kohalike kui turistide seas ülipopulaarses Telliskivi asumis. 

Sveta on olnud kohtumiskoht erinevatele kogukondadele ning panustanud oluliselt eri rahvustest inimeste lõimumisse. Sveta Baarist on sirgunud väärtust loov kultuurikiht, uusi korraldajaid ja peosarju. Lugematu arv üritusi ja kontserte tõi laiema tunnustuse ka rahvusvaheliselt ning sellega ka Liveurope liikmelisuse ning asta kontserdipaiga tiitlit Eesti Muusikaettevõtluse auhindadel. 1. jaanuaril 2024 saab aga Sveta Baari aeg läbi.

“Täname külastajaid, töötajaid ja kõiki, kes on olnud ühel või teisel moel seotud,” teeb üks eestvedajatest Luke Teetsov-Faulkner kummarduse. “Kahjuks – olles otsekohene ja aus – ei ole meil tänases majanduspoliitilises olukorras võimalik jätkata ning me lihtsalt ei suuda võidelda rohkem. Oleme olnud alati missioonipõhised ning proovinud teha head asja. Toetanud kohalikke ja kogukonda, olnud põhimõttekindlad, kaasavad  ja ausad. Need kuus aastat Balti Jaama alal olid äärmiselt huvitavad ja inspireerivad – Sveta on olnud kindlasti rohkem, kui lihtsalt üks baar. Paneme praegu uksed kinni, aga Sveta hing jääb elama edasi ning kes teab, mis tulevik toob. Praegu aga tahame tänada kõiki, kes meiega kõik need aastat olnud ja teinud. Suur aitäh teile!”

Teetsov-Faulkneri sõnul on sulgemise põhjus kombinatsioon erinevatest teguritest. COVID-19 kriis, energia- ja majanduskriisid, piirangud ja seadused, sõda, gentrifikatsioon, kõrgemad hinnad absoluutselt kõigele. “Sveta Baari sulgemine on osalt küll vaid ühe koha lugu, kuid räägib üldisest tendentsist,” lisavad eestvedajad.

Sveta Baari viimase kuu programm avalikustatakse Sveta sotsiaalmeediakanalites.

Eesti ainsa kunstimessina tegutsev ja üleilmset kaasaegse fotokunsti paremikku tutvustav rahvusvaheline kunstimess Foto Tallinn kuulutas välja toimumiskuupäevad ning ootab fotokunstnikke ja neid esindavaid galeriisid viimaste aastate loominguga messile kandideerima.

„Tulevikku vaatamist on harva hea alustada retrospektiiviga, aga tahan siiski tänada kõiki kunstihuvilisi ja kunstnikke, kes eelmisel Foto Tallinna kunstimessil osalesid. Loodetavasti saadi sellest mõõtmatult inspiratsiooni ja elamusi, aga konkreetsemalt väljendus see numbrites,“ kommenteeris Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. „Usun, et saime nii selle kui ka saame eesseisva fotokunstimessiga jäädvustada Tallinna rahvusvahelisele kunstiväljale, mis on meile kõigile äärmiselt oluline,“ lisas ta.

Foto Tallinn 2026 toimub 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses ning kandideerimine on kunstnikele ja galeriidele avatud kuni 23. märtsini 2026. aastal.

Rahvusvahelisel ja kohalikul kunstiväljal tunnustatud kuraator, kunstiekspert ja õppejõud Lilian Hiob-Küttis on Foto Tallinn 2026 kunstiline juht. „Foto Tallinna fookuses on ühendada kunstikogujaid, kunstnikke ja galeriisid, kes väärtustavad kõrgetasemelist fotokunsti, tugevat narratiivi ja ainulaadset visuaalset perspektiivi, mis kõnetab vaatajat,“ märkis Hiob-Küttis. „Lisaks keskendub kunstimess aruteludele, erialasele võrgustumisele, uudsetele lahendustele ja kunstilisele sättumusele, mis on mõjutanud kunstnike viimase viie aasta loomingut ning heidab pilgu ka tulevikku,“ kirjeldas Lilian Hiob-Küttis.

„Fotokunsti tuleb vaadata olulise osana kunsti kaanonist. See ei ole midagi eraldatut, vaid seotud laiemate sotsiaalsete ja kultuuriliste suundumustega. Meie regiooni kaasaegse kunsti väljal toimub väga palju eripärast ja rahvusvaheliselt kõnekat, ootan suure põnevusega kandideerivate kunstnike ja galeriide teostega tutvumist,“ kutsus kunstiline juht messil osalema.

Lisainfo kandideerimise kohta: www.fototallinn.ee

Tänavu 10. juubelit tähistav Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkurss tõi kokku rekordarvu kunstnikke – 154 lõpetajat kaheksast kunstiakadeemiast ja viiest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist. Kokku esitati 299 teost, mis annavad mitmekesise ülevaate tänapäeva kaasaegse kunsti suundumustest regioonis. Eestit esindas 40 kunstnikku – 25 Eesti Kunstiakadeemia ja 15 Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajat. Publikupreemia pälvis eestlanna Andra Rahe, kelle eksperimentaalne fotoseeria käsitleb inimlikku haprust, hoolt ja keha kogemust isikliku ja poeetilise vaatenurga kaudu.

„Tegemist on osalejate arvult kogu regiooni suurima noorte kunstnike konkursiga – igal aastal osaleb mitusada autorit, mis annab ainulaadse ülevaate Põhja- ja Baltimaade uuest kunstipõlvkonnast. Kuigi rahalised auhinnad on pigem sümboolsed, on just mõõdukas ja järjepidev auhinnafond aidanud konkursil toimida juba kümme aastat järjest,” sõnas NOBA.ac eestvedaja ja konkursi korraldaja Andra Orn. “Meie eesmärk ei ole suurendada ühe peaauhinna summat, vaid laiendada koostööd eratoetajate ja kultuuriasutustega, et pakkuda rohkematele noortele kunstnikele nähtavust, näitusvõimalusi ja professionaalset tuge. Selles peitub konkursi tegelik väärtus – aidata esile tõsta kunstnikke, kes hakkavad kujundama meie tuleviku kunstivälja.”

Esimest korda auhinna ajaloos pälvis Grand Prix kaks noort kunstnikku: Katrīna Levāne (Läti Kunstiakadeemia) teosega “Forest Floor” (2025) ja Adam Gidlund (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool) videoinstallatsiooniga “The Rot” (2025).

Publikupreemia pälvis Andra Rahe (Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti) oma autobiograafilise fotoseeriaga “The Daycare Diary/Päevaraamat” (2025), mis käsitleb puuet, hoolt ja inimlikku haavatavust.

Maaliauhinna pälvis Viljamaria Raittila (Uniarts Helsinki) ning fotoauhinna Albin Ulvebring (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool).

Valik žürii nominentide töödest jõuab 2026. aastal näitusele Uniarts Helsingi galeriis, et jätkata Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiate vahelist koostööd ja dialoogi.

Vaata kõiki osalejate teoseid ja tänavusi võitjaid: noba.ac/award