Kui oma toonases loos lasi Stina-Simona meil kiigata, kuidas näeb välja tema tavaline päev Samsøe Samsøe showroom’is, siis täna saame teada, kuidas ta sinna showroom’i igapäevaselt üldse jõuab. Õige vastus? Muidugi jalgrattaga. Stina-Simona, sõna on sinul!
Rattaga sõitmine on Kopenhaagenis minu vaieldamatu lemmik!
Sajaprotsendilise kindlusega võin väita, et alates hetkest, mil me Kopenhaagenisse kolisime ja rattakultuuri sisse sulandusime, on see liikumisviis minu õnnehormoonide taset kindlasti üleval hoidnud. Kopenhaagenis kasutatakse ratast punktist A punkti B jõudmiseks iga päev. Inimeste kogu päevane logistika ja vahemaade arvutamine käib rattasõidu järgi. Enamasti teatakse vahemaid peast ja hästi tuntakse ka tänavanimesid – nende järgi positsioneeritakse, kus kandis keegi on, ja tihti mainitakse neid ka jutu sees kui pidepunkte. Näiteks: “Seal Elmegadel (tänavanimi) on üks hea söögikoht.”
Ka see tunne, mis tekib üheskoos sõites, on sõltuvust tekitav! Sadagu vihma või olgu tuul – kõik ratturid on sel hetkel ühes hetkes koos ja halb ilm ei tundugi enam nii halb. Ja need kergelt õhetavad põsed tööle jõudes – parim hetk päevas. Ja muidugi, mis siis veel rääkida, kui ilm on ilus… ainult sõidaks!
Kopenhaageni rattakultuurist
Võtame näiteks hommikuse tipptunni. Kui õigel ajal kodust välja saad ja mõne populaarsema jalgrattamagistraali voolu pääsed, siis seal hommikuti armu ei anta. Sõna otseses mõttes litsutakse pedaalid põhja!
Kui mina kodust kell 8.25 välja saan, on minu piirkonnas täielik rattatipptund linna poole sõitjate seas (mul on linna umbes 15 minutit sõitu). Rattasõidustiil 8.25 ja 8.45 väljujatel erineb täielikult. Kell 8.45 väntavad tööle need, kes on juba lootusetult 9.00 koosolekutele hiljaks jäänud – ja kui õigeks ajaks jõudmine on ilmselt juba välistatud, siis milleks enam kiirustada? Parem nautida ilma ja vaateid!
Eriti hommikuti joonistuvad jalgrattateel väga konkreetselt välja kaks rida – üks rahulikult sõita soovijatele ja teine kiirematele. Ehk siis hommikul ratta selga istudes tuleb otsustada, kumma lainega kaasa minna. Kui otsustad kiires voolus vändata, siis mökutada ei saa. See tähendab, et kui fooris hakkab tuli roheliseks minema, peab su jalg juba sisuliselt pedaalil olema. Käik kiirelt üles ja hoog sisse. Mis tähendab omakorda, et enne foori taha seisma jäämist tuleb käik alati alla panna – muidu ei saa kiiresti startida. Selle järgi saab muide kohe aru, kes on kohalik ja eluaeg sõitnud. Teine tunnusmärk: inimesed panevad foori taga alati pedaali valmis üles, et rohelise tule süttides saaks kohe vajutada ja hoog sisse.
Ka riietus sõltub sõiduajast!
Kui hakkad juba esimesele koosolekule hiljaks jääma või oled graafikus, hindad, kui palju kihte selga panna. Kuigi ausalt öeldes – pärast esimest väikse tõusuga (ja loomulikult vastutuulega) sillaületust tahaks peaaegu alati kihte vähemaks võtta. Kompromisse riietuse osas rattasõidu tõttu aga ei tehta. On neidki, kes patsikummi kasutades oma laiad püksid alt kinni panevad, et need sõites keti vahele ei jääks. Seelik ja kõrged kontsad pole taanlaste jaoks mingi probleem. Ainus, mis vahel kergelt ohtlikke olukordi tekitab, on kodaratesse takerduv pikk mantel – aga see pole piisav põhjus, et valida selle asemel mõni muu ülerõivas.
Minu töölesõidu teel on üks selline ristmik, kust vahel ei saa isegi kolmanda rohelisega üle – eriti siis, kui ilm on ilus ja käes hommikune tipptund. Iga kord mõtlen: kui äge, lihtsalt nii palju rattureid! Keegi ei lähe närvi ega ärritu – kõik ootavad rahulikult, vaatavad ringi, jälgivad inimesi. Tekib tohutu kogukonna ja “külg külje kõrval” tunne. Nagu Eestis Tour d’ÖÖ – aga siin Kopenhaagenis on see iga jumala päev!
Turvalisuse osas mul hirmu pole olnud, küll aga peab jälgima eesoleva ratturi pidurdusi – eriti hommikuti. Vahel mõtlen, et ratturitel peaksid ka pidurituled olema. Käsi on pidevalt piduril valmis ja silmad peavad haarama mitte ainult ees, vaid ka külgedel toimuvat. Autod arvestavad ratturitega pea alati, kuid neid ei saa siiski alahinnata. Mina vaatan alati mõlemale poole enne, kui mõnd suuremat ristmikku ületan – eriti kui autod teevad parempööret ja sina sõidad suure hooga otse.
Kopenhaagenis autojuhina liikluses olemine on muidugi omaette teema. Kui tahad autoga mõne suurema rattatee kõrvalt parempööret teha, siis ole valmis hea paarkümmend sekundit ootama, enne kui üldse pöörata saad! Mina eelistan aeglaselt sõita ja valin enamasti kõnniteepoolse aeglase raja, aga kui sa autojuhina püüad just sel hetkel parempööret teha ja need viimased ratturid lihtsalt naudivad ilma ja imetlevad inimesi… Siis tekib küll tunne, et läheks ja lükkaks sellele ratturile ise hoo sisse – sest kui liiga kaua ootad, tuleb juba uus rattulaine peale!
Volta SKAI kõrghoone ehitus algas 2025. aasta detsembris ning hoone esimene torn valmib 2027. aasta keskpaigas. Kahe 12-korruselise torniga projekt kerkib Volta kvartali ja Kalaranna tänava nurgale, aadressile Krulli 10, pakkudes panoraamvaateid Tallinna lahele, vanalinnale ja Noblessneri jahisadamale. Hooned kerkivad rannikuäärsele kõrgendikule, mis tagab vaadete säilimise ka tulevikus.
Volta SKAI kodude hinnad algavad 249 900 eurost. Eduka mitte-avaliku eelmüügi lepingute kogumaht ulatus 8,45 miljoni euroni. „Volta SKAI müügiedu näitab nõudlust uue elamispinna järele, kus hinnatud asukoht, kvaliteetne arhitektuur, läbimõeldud planeeringud ja ainulaadsed vaated moodustavad terviku,” ütles Endoveri tegevjuht Roul Tutt. „Ostjad hindavad võimalust soetada kodu, kus privaatsus ja avarad merevaated on tagatud ka aastakümnete pärast. Eelmüük kinnitas, et ka eksklusiivse kinnisvara vastu on Eestis nõudlus kõrge – Volta SKAI esimeses tornis asuvad SKAI Villa katusekorterid on suuremas osas juba omaniku leidnud,” rääkis Tutt.
Arhitektuur, mis avab linna uue nurga alt
Volta SKAI arhitektuurilise lahenduse on loonud ARS Projekti meeskond, kelle portfellis on ka Maakri kvartali ja Rocca Towersi kõrghooned. „See maja on kõigist Endoveri hoonetest kõige ekspressiivsem ja väljendusrikkam,” sõnas ARS Projekti arhitekt Rasmus Tamme. Kalaranna, Tööstuse ja Krulli tänava nurgale kerkiv hoone on oma asukoha tõttu nähtav ja dominantne. „On vähe kohti Tallinnas, mis avavad linna täiesti uue nurga alt – Volta SKAI avab kõrgendatud pinnaselt 360-kraadised vaated merele, vanalinnale ja linnasüdamele,” ütles Tamme.
Kõrghoonete välisarhitektuuri liigendavad ulatuslikud klaaspinnad ja efektsed kumerdatud nurgarõdud, mis toovad arhitektuuri voogava joone. Panoraamsed aknad muudavad silmapiiri loomulikuks osaks interjöörist ning avavad ruumid nii päevavalgusele kui õhtutulede särale. „Iga joon loodi selleks, et defineerida nii uut linna siluetti kui ka igapäevast elukeskkonda. Need kodud sobivad ühtviisi hästi noorele perele, mitmele põlvkonnale kui ka neile, kes hindavad kvaliteetset eluruumi,” rääkis Tamme.
Moodne 15 minuti linna põhimõttel toimiv kvartal
Volta SKAI kerkib Volta kvartalisse, mis on Endoveri üks olulisemaid ja edukamaid arendusi. Juba täna on Põhja-Tallinn muutunud pealinna uueks tõmbekeskuseks, kus kohtuvad tehnoloogiaettevõtted nagu Wise, kultuuripiirkonnad nagu Noblessner ja elukvartal nagu Volta. Volta SKAI arenduse käigus rekonstrueeritakse Kalaranna, Tööstuse ning uue Krulli tänava ristumiskohale kaasajastatud fooriristmik ning rajatakse esimene osa uuest Krulli tänavast, parandades ühendusi Põhja-Tallinnas.
Volta SKAI hoonete kompleksis ja vahetus ümbruses avaneb omakorda järjest tugevam kvartali lisaväärtuste kiht: uusim tipptasemel spordiklubi MyFitness, lisaks Volta Padel, kohvikud, poed, pagariärid, lastehoid ja lemmikute grooming ning elu toetavad teenused ja vaba aja veetmise võimalused. Peagi saab kvartal ka oma lasteiaia ja pargiala. Lähedal on Noblessneri jahisadam, Krulli tehnoloogialinnak, Kalamaja park ning südalinn 10 minuti kaugusel.
Volta SKAI kodudega saab tutvuda aadressil voltaskai.endover.ee.
On teada, et naha vananemist ei määra üksnes geenid. Uuringud näitavad, et geneetika roll on vaid 15–20%. Ülejäänu sõltub meie igapäevastest valikutest: elustiilist, keskkonnast, stressitasemest ja ilurutiinidest. Hiljutine Lookfantasticu uuring kinnitas, et just Kopenhaagenis vananeb inimeste nahk Euroopas kõige aeglasemalt. Põhjuseid on mitu – puhtam õhk, vähem otsest päikesekiirgust ja kõrgem elukvaliteet –, kuid lähemal vaatlusel selgub, et taanlannade harjumused võivad kuuluda meie kõigi igapäevaellu.
1. Kodu kui turvaline pelgupaik
Taanlaste jaoks ei ole hygge trend, vaid eluviis. Hubane kodu, kus valgus on pehme, õhtusöögid süüakse küünlavalgel ja mööbelgi kutsub omavahel suhtlema, aitab vähendada kroonilist stressi – üht kiire vananemise suurimat põhjust.
2. Jah saunale!
Saunad ja külmad suplused on Põhjamaades igapäevaelu osa. Regulaarne higistamine aitab organismil vabaneda toksiinidest, mis muidu kiirendavad bioloogilist vananemist. Paljud taani naised käivad saunas vähemalt kord kuus – sageli ka sagedamini.
3. NEAT ehk loomulik liikumine
Kopenhaagen on üks maailma rattasõbralikumaid linnu. Tööle sõitmine, poes käimine ja kohtumistele liikumine rattaga või jalgsi tähendab pidevat NEAT-liikumist (non-exercise activity thermogenesis) – keha töötab, ilma et peaks eraldi trenningut broneerima. See hoiab südame terve ja rakud nooremad.
4. Teadlik söömine ja planeerimine
Taani toidulaual on aukohal kala, marjad, köögiviljad, täisterad ja tervislikud rasvad – kõik need toetavad naha tervist. Kuid oluline on ka mõtteviis: sahvri ja sügavkülma teadlik täitmine, hooajaliste toiduainete hoidistamine ning teadmine, et kodus on alati midagi head ootamas.
5. Mugavus ennekõike
Taanlannade ilufilosoofia on… võtta vabalt. Riided peavad olema mugavad, meik minimaalne – just nii palju, et tunda end hästi. Raske jumestus ja pidev sättimine ei kuulu nende igapäevaellu. Mugavus annab enesekindluse, mis omakorda peegeldub ka välimuses.
6. Loodusega ühenduses
Rohealad, pargid ja meri on Kopenhaagenis alati käeulatuses. Looduses viibimine parandab teadagi õhukvaliteeti, vähendab vabade radikaalide mõju ning aitab kehal ja meelel taastuda. Muide, eksperdid soovitavad veeta vähemalt kaks tundi päevas loomulikus valguses – see aitab reguleerida ka meie bioloogilist rütmi.
7. Vähem on rohkem – ka ilurutiinis
Taanlannad olid minimalistliku nahahoolduse pioneerid juba enne, kui see trendiks sai. Fookus on neljal lihtsal sammul: puhastamine, antioksüdandid (nt C- ja E-vitamiin), aastaringne SPF ning niisutamine. Sageli lisatakse rutiini lõppu näoõli, mis lukustab niiskuse ja kaitseb nahka külma kliima kuivatava mõju eest.
Seega, joonistub selgelt välja, et taanlannade slow aging’u saladused ei seisne imetoodetes, vaid rahulikus rütmis, teadlikes valikutes ja oskuses nautida elu väikeseid hetki. Tehkem järele!
