Kui oma toonases loos lasi Stina-Simona meil kiigata, kuidas näeb välja tema tavaline päev Samsøe Samsøe showroom’is, siis täna saame teada, kuidas ta sinna showroom’i igapäevaselt üldse jõuab. Õige vastus? Muidugi jalgrattaga. Stina-Simona, sõna on sinul!
Rattaga sõitmine on Kopenhaagenis minu vaieldamatu lemmik!
Sajaprotsendilise kindlusega võin väita, et alates hetkest, mil me Kopenhaagenisse kolisime ja rattakultuuri sisse sulandusime, on see liikumisviis minu õnnehormoonide taset kindlasti üleval hoidnud. Kopenhaagenis kasutatakse ratast punktist A punkti B jõudmiseks iga päev. Inimeste kogu päevane logistika ja vahemaade arvutamine käib rattasõidu järgi. Enamasti teatakse vahemaid peast ja hästi tuntakse ka tänavanimesid – nende järgi positsioneeritakse, kus kandis keegi on, ja tihti mainitakse neid ka jutu sees kui pidepunkte. Näiteks: “Seal Elmegadel (tänavanimi) on üks hea söögikoht.”
Ka see tunne, mis tekib üheskoos sõites, on sõltuvust tekitav! Sadagu vihma või olgu tuul – kõik ratturid on sel hetkel ühes hetkes koos ja halb ilm ei tundugi enam nii halb. Ja need kergelt õhetavad põsed tööle jõudes – parim hetk päevas. Ja muidugi, mis siis veel rääkida, kui ilm on ilus… ainult sõidaks!
Kopenhaageni rattakultuurist
Võtame näiteks hommikuse tipptunni. Kui õigel ajal kodust välja saad ja mõne populaarsema jalgrattamagistraali voolu pääsed, siis seal hommikuti armu ei anta. Sõna otseses mõttes litsutakse pedaalid põhja!
Kui mina kodust kell 8.25 välja saan, on minu piirkonnas täielik rattatipptund linna poole sõitjate seas (mul on linna umbes 15 minutit sõitu). Rattasõidustiil 8.25 ja 8.45 väljujatel erineb täielikult. Kell 8.45 väntavad tööle need, kes on juba lootusetult 9.00 koosolekutele hiljaks jäänud – ja kui õigeks ajaks jõudmine on ilmselt juba välistatud, siis milleks enam kiirustada? Parem nautida ilma ja vaateid!
Eriti hommikuti joonistuvad jalgrattateel väga konkreetselt välja kaks rida – üks rahulikult sõita soovijatele ja teine kiirematele. Ehk siis hommikul ratta selga istudes tuleb otsustada, kumma lainega kaasa minna. Kui otsustad kiires voolus vändata, siis mökutada ei saa. See tähendab, et kui fooris hakkab tuli roheliseks minema, peab su jalg juba sisuliselt pedaalil olema. Käik kiirelt üles ja hoog sisse. Mis tähendab omakorda, et enne foori taha seisma jäämist tuleb käik alati alla panna – muidu ei saa kiiresti startida. Selle järgi saab muide kohe aru, kes on kohalik ja eluaeg sõitnud. Teine tunnusmärk: inimesed panevad foori taga alati pedaali valmis üles, et rohelise tule süttides saaks kohe vajutada ja hoog sisse.
Ka riietus sõltub sõiduajast!
Kui hakkad juba esimesele koosolekule hiljaks jääma või oled graafikus, hindad, kui palju kihte selga panna. Kuigi ausalt öeldes – pärast esimest väikse tõusuga (ja loomulikult vastutuulega) sillaületust tahaks peaaegu alati kihte vähemaks võtta. Kompromisse riietuse osas rattasõidu tõttu aga ei tehta. On neidki, kes patsikummi kasutades oma laiad püksid alt kinni panevad, et need sõites keti vahele ei jääks. Seelik ja kõrged kontsad pole taanlaste jaoks mingi probleem. Ainus, mis vahel kergelt ohtlikke olukordi tekitab, on kodaratesse takerduv pikk mantel – aga see pole piisav põhjus, et valida selle asemel mõni muu ülerõivas.
Minu töölesõidu teel on üks selline ristmik, kust vahel ei saa isegi kolmanda rohelisega üle – eriti siis, kui ilm on ilus ja käes hommikune tipptund. Iga kord mõtlen: kui äge, lihtsalt nii palju rattureid! Keegi ei lähe närvi ega ärritu – kõik ootavad rahulikult, vaatavad ringi, jälgivad inimesi. Tekib tohutu kogukonna ja “külg külje kõrval” tunne. Nagu Eestis Tour d’ÖÖ – aga siin Kopenhaagenis on see iga jumala päev!
Turvalisuse osas mul hirmu pole olnud, küll aga peab jälgima eesoleva ratturi pidurdusi – eriti hommikuti. Vahel mõtlen, et ratturitel peaksid ka pidurituled olema. Käsi on pidevalt piduril valmis ja silmad peavad haarama mitte ainult ees, vaid ka külgedel toimuvat. Autod arvestavad ratturitega pea alati, kuid neid ei saa siiski alahinnata. Mina vaatan alati mõlemale poole enne, kui mõnd suuremat ristmikku ületan – eriti kui autod teevad parempööret ja sina sõidad suure hooga otse.
Kopenhaagenis autojuhina liikluses olemine on muidugi omaette teema. Kui tahad autoga mõne suurema rattatee kõrvalt parempööret teha, siis ole valmis hea paarkümmend sekundit ootama, enne kui üldse pöörata saad! Mina eelistan aeglaselt sõita ja valin enamasti kõnniteepoolse aeglase raja, aga kui sa autojuhina püüad just sel hetkel parempööret teha ja need viimased ratturid lihtsalt naudivad ilma ja imetlevad inimesi… Siis tekib küll tunne, et läheks ja lükkaks sellele ratturile ise hoo sisse – sest kui liiga kaua ootad, tuleb juba uus rattulaine peale!
Need põhimõtted tuletavad meelde, kui oluline on hoida tasakaalu, kuulata ennast ja teisi ning märgata elu väikeseid, kuid tähendusrikkaid hetki. Palun, Jana!
1. Võta asju sellistena nagu nad on, mitte millised sa tahaksid, et need oleksid.
2. Põhiline, et oleksid ise endaga rahujalal – teised ei mõtle meist üldse nii palju kui me kipume arvama.
3. Aseta end igapäevaselt ka teise (teiste) kingadesse ja hooma suuremat pilti.
4. Pane tähele, mille vastu sa oma aega vahetad.
5. Kui üritad kedagi petta või hämada, teed seda tegelikult iseendale.
6. Püüdle iseenda parima mina poole, aga sealjuures ära püüa olla keegi teine.
7. Naudi ja märka lihtsaid igapäevaseid hetki.
8. Kuula.
9. Süvene ja uuri enne, kui kujundad oma seisukoha. Arukus enne tarkust.
10. Ära kaldu äärmustesse. Hoia tasakaalu, ka näiteks tarbides. Inglise keeles on selle kohta hea väljend: common sense.
Kuidas kõik algas? Funktsionaalsete seente kasulikkusest innustunud ettevõtjad Hannes Unt ja Jens Põld avastasid, et sellel turul domineerivad kaubamärgid, mis reklaamivad end julgete väidetega, mida aga ei toeta ei toodete kvaliteet ega päritolu. Shumit asutades seadsid nad eesmärgiks luua valdkonnas uus standard, pakkudes ülimalt kvaliteetseid tõhusa toimega seeneekstrakte, mis on toodetud hoolikalt valitud puhtaimas keskkonnas kasvanud seentest.
Niisiis, otsis Hannes seentest tuge, et taastada vastupanuvõimet pärast läbipõlemist, Jens aga soovis säilitada heaolu pööraselt kiires Aasia ettevõtluskeskkonnas. Koos lihvisid nad hoolikalt seente hankimise, ekstraheerimise ja testimise protsesse ning lõid brändi – Shumi –, mis pakub uut tervisetoodete standardit – võimalust taastada elujõudu ja organismi tasakaalu looduse puhtaima väega. “Meie erakordselt puhtad ja tõhusa toimega funktsionaalsed seeneekstraktid annavad sõnale „heaolu“ uue tähenduse. Shumi eesmärk on arendada ülimalt efektiivseid tervisetooteid, mis loovad seenepõhiste toidulisandite valdkonnas täiesti uue taseme,” sõnavad loojad.
Shumi juured, sõna otseses mõttes, on Soome ürgses looduses, mis on kõrgelt hinnatud oma ääretute puutumatute metsade, kristallselge veega järvede ning maailma puhtaima õhu ja pinnase poolest. Sealsed seened kasvavad ökoloogiliselt terviklikus keskkonnas ning on imanud endasse puhtaima looduse energia. Taolises ainulaadses kliimas – pikad talved ja lühikesed, kuid intensiivsed suved – kasvanud seened on unikaalsete adaptogeensete omadustega. “Haldame kogu protsessi kohapeal – seente hankimisest ekstraheerimise ja tootmiseni. Nii saame pakkuda kõige puhtamaid ja tugevama toimega seeneekstrakte, mis pärinevad puutumatust looduskeskkonnast,” lisavad tegijad.
Täna on Shumi ekstraheerimise vallas novaator, kasutades tipptasemel ultrahelitehnoloogiat. Täiuslikuks rafineeritud protsessis läbistavad kõrgsageduslikud helilained õrnalt seenerakkude seinad, vabastades väärtuslikud bioaktiivsed ühendid, ja muudavad need inimorganismi poolt omastatavateks. “Meie eksperdid kujundavad iga seeneliigi jaoks optimaalse protsessi, kontrollides ülitäpselt ultraheli parameetreid – nii avaneb iga seene ainulaadne potentsiaal. Tulemuseks on äärmiselt tõhusa toimega ja kergesti omastatav ekstrakt, mis kannab endas looduse iidset tarkust ja väge.”
Uuri Shumi kohta lisa aadressil shumi.bio.
