Esmaspäeval avati Solaris keskuse Disainitänaval tunnustatud Eesti disaineri Tanel Veenre ainulaadne moenäitus „Kurja õied“. Näituse avamine toimus Disainiöö festivali raames ja tõi külastajateni lummava kollektsiooni, kus kohtusid kummituslikud olendid ja õrnad õied, maskid ja voolav siid.

Kollektsioon, mis on inspireeritud prantsuse sümbolistliku poeedi Charles Baudelaire’i legendaarse luulekogumiku „Kurja õied“ (pr. k. „Les Fleurs du Mal“) skandaalsusest ja müstikast, tõi fookusesse ikoonilised siidist kleidid, kaftanid, kimonod ja käsitsi valmistatud maskid. „Mind on alati paelunud ilu ja õuduse piir. Selles kollektsioonis tahtsin avada, kuidas need vastandlikud elemendid saavad koos eksisteerida ja tekitada ootamatu harmoonia,“ tõdes Tanel Veenre näituse avamisel.

Näitusel esitleti esmakordselt ka fotoseeriat, kus Veenre loomamaskid sulandusid Lahemaa looduse metsikusse ja müstilisse atmosfääri. „See fotoseeria kujutab inimese loomulikku osa looduses. Minu jaoks on mask parim vahend meie loomalikkuse avamiseks,“ lisas Veenre.

Kuigi Veenre on tuntud eelkõige oma ehteloomingu poolest, tähistas „Kurja õied“ esimest korda tema keskendumist tekstiilile. Siidist rüüd ja lõngast maskid tõid esile tema loovuse mitmekülgsuse, avades uut perspektiivi Eesti ühe väljapaistvama disaineri loomingule.

Näitus „Kurja õied“ jääb avatuks Solaris keskuse Disainitänaval 10. oktoobrini ja on pakub elamust kõigile, kes hindavad Eesti disaini ja soovivad kogeda ilu ja õuduse ainulaadset harmooniat.

Vaata näituse avamise fotosid galeriist!

Möödunud pühapäeval esitles kunstnik Tanel Veenre Kumu aatriumis uut seeriat „Tæwas“, mille keskmes on pilved, siid ja vaade Eesti taevale. Tavapärase moeetenduse asemel vormus õhtu kihiliseks lavastuseks, kus ehte- ja moekollektsioonid liikusid läbi valguse, heli ja gravitatsiooniga mängiva koreograafia.

Veenrele omaselt ei piirdunud esitlus klassikalise catwalk’iga. Estonia Rahvusballeti tantsijad liikusid batuudi abil kõrgele õhku, kandes pilvepeakatteid ja siidist rõivaid, mille mustrid olid sündinud kunstniku enda pildistatud taevavaadetest. Kollektsioon kulges justkui ühe ööpäeva rütmis: varahommiku heledatest pilvedest selge sinitaeva, loojangu ja tumedate ööpilvedeni. Helilise ruumi lõi saksofonil Karl Tipp.

Õhtu teiseks oluliseks teljeks oli Aili Vint. Eesti kunstiklassik, kes tähistas 25. aprillil oma 85. sünnipäeva, oli inspiratsiooniks Kumu aatriumis rippunud 18 päikeseplisseeritud rüüst koosnevale moeinstallatsioonile. Viide Vindi vihikule „Kollane sinises nagu päikene taevas“ sidus esitlusel värvi, valguse ja liikumise üheks tervikuks.

Vaata fotosid Kumu aatriumis toimunud esitluselt galeriist!

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb 1. mail näitus „Kogu maailm on Bauhaus”, mis toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhausi ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette.

Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.

Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee.