Esmaspäeval avati Solaris keskuse Disainitänaval tunnustatud Eesti disaineri Tanel Veenre ainulaadne moenäitus „Kurja õied“. Näituse avamine toimus Disainiöö festivali raames ja tõi külastajateni lummava kollektsiooni, kus kohtusid kummituslikud olendid ja õrnad õied, maskid ja voolav siid.

Kollektsioon, mis on inspireeritud prantsuse sümbolistliku poeedi Charles Baudelaire’i legendaarse luulekogumiku „Kurja õied“ (pr. k. „Les Fleurs du Mal“) skandaalsusest ja müstikast, tõi fookusesse ikoonilised siidist kleidid, kaftanid, kimonod ja käsitsi valmistatud maskid. „Mind on alati paelunud ilu ja õuduse piir. Selles kollektsioonis tahtsin avada, kuidas need vastandlikud elemendid saavad koos eksisteerida ja tekitada ootamatu harmoonia,“ tõdes Tanel Veenre näituse avamisel.

Näitusel esitleti esmakordselt ka fotoseeriat, kus Veenre loomamaskid sulandusid Lahemaa looduse metsikusse ja müstilisse atmosfääri. „See fotoseeria kujutab inimese loomulikku osa looduses. Minu jaoks on mask parim vahend meie loomalikkuse avamiseks,“ lisas Veenre.

Kuigi Veenre on tuntud eelkõige oma ehteloomingu poolest, tähistas „Kurja õied“ esimest korda tema keskendumist tekstiilile. Siidist rüüd ja lõngast maskid tõid esile tema loovuse mitmekülgsuse, avades uut perspektiivi Eesti ühe väljapaistvama disaineri loomingule.

Näitus „Kurja õied“ jääb avatuks Solaris keskuse Disainitänaval 10. oktoobrini ja on pakub elamust kõigile, kes hindavad Eesti disaini ja soovivad kogeda ilu ja õuduse ainulaadset harmooniat.

Vaata näituse avamise fotosid galeriist!

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Katrin Kuldma korraldas oma esimese suurejoonelise moeshow 1998. aastal Niguliste kirikus, mis oli esimene omataoline Eestis. Kakskümmend aastat hiljem, 2018. aasta sügisel, kohtusid Niguliste, mood ja muusika taas. 24. aprillil 2026 tõi Eesti luksusbränd kolmandat korda oma kollektsioonid Niguliste kiriku iidsete võlvide alla. Seekord kohtus Katrin Kuldma moelooming Tõnis Mägi muusikaga. Kõrgmood ja muusika sulandusid ühtseks kunstiliseks tervikuks ja publik aplodeeris taas püsti seistes.

Mood ja muusika viisid privaatse kontsertetenduse külalised rännakule läbi erinevate aastaaegade ja paikade. Inspiratsiooni pakkusid elegantsed ülikonnad ja pulmakleidid, safari-komplektid ning ooperiõhtute kostüümid. “Kondor”, “Jäljed” ja teised Mägi kuulsad laulud kõlasid Estonia kontsertklaveril koos Ain Agani kitarrihelidega, Niguliste võlvide all leidis aset unikaalne ja lummav kontsert. “Tõnise tänane pisut mõtlik muusikastiil sobib minu Amanjeda filosoofia ja hingelaadiga, kus oluline on pühendumine ja armastus, iga päev, hommikust õhtuni. Meie mõlema looming on inspireeritud elust, armastusest, loodusest ja erilistest paikadest maailmas,” filosofeerib disainer koostööst Tõnis Mägiga.

Katrin Kuldma sõnul läks etenduse eesmärk anda edasi oma nägemus hingestatud põhjamaisest luksusest korda. „See oli eriline õhtu, mis kandis endas rahu, ilu ja tasakaalu, pakkudes publikule hetke astuda argipäevast eemale ja siseneda ruumi, kus aeg justkui peatub. See polnud pelgalt moeetendus või kontsert, vaid teekond läbi emotsioonide, väärtuste ja inspiratsiooni,“ kirjeldab disainer, kes esitles oma viimaste aastate moeloome paremikku kui ka päris uusi kollektsioone. Muide, uuele kollektsioonile on oma loomingulised killud jaganud ka noored disainerid Eva Arvisto, Lisanna Jüriso ja Carmen Triini Tälli.

Vaata moeetendus oma silmaga järele: