Esmaspäeval avati Solaris keskuse Disainitänaval tunnustatud Eesti disaineri Tanel Veenre ainulaadne moenäitus „Kurja õied“. Näituse avamine toimus Disainiöö festivali raames ja tõi külastajateni lummava kollektsiooni, kus kohtusid kummituslikud olendid ja õrnad õied, maskid ja voolav siid.

Kollektsioon, mis on inspireeritud prantsuse sümbolistliku poeedi Charles Baudelaire’i legendaarse luulekogumiku „Kurja õied“ (pr. k. „Les Fleurs du Mal“) skandaalsusest ja müstikast, tõi fookusesse ikoonilised siidist kleidid, kaftanid, kimonod ja käsitsi valmistatud maskid. „Mind on alati paelunud ilu ja õuduse piir. Selles kollektsioonis tahtsin avada, kuidas need vastandlikud elemendid saavad koos eksisteerida ja tekitada ootamatu harmoonia,“ tõdes Tanel Veenre näituse avamisel.

Näitusel esitleti esmakordselt ka fotoseeriat, kus Veenre loomamaskid sulandusid Lahemaa looduse metsikusse ja müstilisse atmosfääri. „See fotoseeria kujutab inimese loomulikku osa looduses. Minu jaoks on mask parim vahend meie loomalikkuse avamiseks,“ lisas Veenre.

Kuigi Veenre on tuntud eelkõige oma ehteloomingu poolest, tähistas „Kurja õied“ esimest korda tema keskendumist tekstiilile. Siidist rüüd ja lõngast maskid tõid esile tema loovuse mitmekülgsuse, avades uut perspektiivi Eesti ühe väljapaistvama disaineri loomingule.

Näitus „Kurja õied“ jääb avatuks Solaris keskuse Disainitänaval 10. oktoobrini ja on pakub elamust kõigile, kes hindavad Eesti disaini ja soovivad kogeda ilu ja õuduse ainulaadset harmooniat.

Vaata näituse avamise fotosid galeriist!

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.