Esmaspäeval avati Solaris keskuse Disainitänaval tunnustatud Eesti disaineri Tanel Veenre ainulaadne moenäitus „Kurja õied“. Näituse avamine toimus Disainiöö festivali raames ja tõi külastajateni lummava kollektsiooni, kus kohtusid kummituslikud olendid ja õrnad õied, maskid ja voolav siid.

Kollektsioon, mis on inspireeritud prantsuse sümbolistliku poeedi Charles Baudelaire’i legendaarse luulekogumiku „Kurja õied“ (pr. k. „Les Fleurs du Mal“) skandaalsusest ja müstikast, tõi fookusesse ikoonilised siidist kleidid, kaftanid, kimonod ja käsitsi valmistatud maskid. „Mind on alati paelunud ilu ja õuduse piir. Selles kollektsioonis tahtsin avada, kuidas need vastandlikud elemendid saavad koos eksisteerida ja tekitada ootamatu harmoonia,“ tõdes Tanel Veenre näituse avamisel.

Näitusel esitleti esmakordselt ka fotoseeriat, kus Veenre loomamaskid sulandusid Lahemaa looduse metsikusse ja müstilisse atmosfääri. „See fotoseeria kujutab inimese loomulikku osa looduses. Minu jaoks on mask parim vahend meie loomalikkuse avamiseks,“ lisas Veenre.

Kuigi Veenre on tuntud eelkõige oma ehteloomingu poolest, tähistas „Kurja õied“ esimest korda tema keskendumist tekstiilile. Siidist rüüd ja lõngast maskid tõid esile tema loovuse mitmekülgsuse, avades uut perspektiivi Eesti ühe väljapaistvama disaineri loomingule.

Näitus „Kurja õied“ jääb avatuks Solaris keskuse Disainitänaval 10. oktoobrini ja on pakub elamust kõigile, kes hindavad Eesti disaini ja soovivad kogeda ilu ja õuduse ainulaadset harmooniat.

Vaata näituse avamise fotosid galeriist!

Katrin Kuldma korraldas oma esimese suurejoonelise moeshow 1998. aastal Niguliste kirikus, mis oli esimene omataoline Eestis. Kakskümmend aastat hiljem, 2018. aasta sügisel, kohtusid Niguliste, mood ja muusika taas. 24. aprillil 2026 tõi Eesti luksusbränd kolmandat korda oma kollektsioonid Niguliste kiriku iidsete võlvide alla. Seekord kohtus Katrin Kuldma moelooming Tõnis Mägi muusikaga. Kõrgmood ja muusika sulandusid ühtseks kunstiliseks tervikuks ja publik aplodeeris taas püsti seistes.

Mood ja muusika viisid privaatse kontsertetenduse külalised rännakule läbi erinevate aastaaegade ja paikade. Inspiratsiooni pakkusid elegantsed ülikonnad ja pulmakleidid, safari-komplektid ning ooperiõhtute kostüümid. “Kondor”, “Jäljed” ja teised Mägi kuulsad laulud kõlasid Estonia kontsertklaveril koos Ain Agani kitarrihelidega, Niguliste võlvide all leidis aset unikaalne ja lummav kontsert. “Tõnise tänane pisut mõtlik muusikastiil sobib minu Amanjeda filosoofia ja hingelaadiga, kus oluline on pühendumine ja armastus, iga päev, hommikust õhtuni. Meie mõlema looming on inspireeritud elust, armastusest, loodusest ja erilistest paikadest maailmas,” filosofeerib disainer koostööst Tõnis Mägiga.

Katrin Kuldma sõnul läks etenduse eesmärk anda edasi oma nägemus hingestatud põhjamaisest luksusest korda. „See oli eriline õhtu, mis kandis endas rahu, ilu ja tasakaalu, pakkudes publikule hetke astuda argipäevast eemale ja siseneda ruumi, kus aeg justkui peatub. See polnud pelgalt moeetendus või kontsert, vaid teekond läbi emotsioonide, väärtuste ja inspiratsiooni,“ kirjeldab disainer, kes esitles oma viimaste aastate moeloome paremikku kui ka päris uusi kollektsioone. Muide, uuele kollektsioonile on oma loomingulised killud jaganud ka noored disainerid Eva Arvisto, Lisanna Jüriso ja Carmen Triini Tälli.

Vaata moeetendus oma silmaga järele:

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.