Skunk Anansie alustas tegevust aastal 1994 ning pälvis oma põneva loominguga kiiresti muusikafännide tähelepanu – nende muusikas segunesid rokk, punk ja metal provokatiivsete sõnumitega, mille edastas publikule bändi karismaatiline solist Skin. Neist sai üks enim kõneainet tekitanud bänd omal ajal ning ülemaailmne tuntus järgnes kiirelt.
Skin on öelnud, et bändi muusikaline stiil on “clit-rock” – alternatiivina 90ndate keskel populaarsele brit rockile. “Olin seda öeldes lihtsalt veidi ropp ja provokatiivne – me loome ise enda skeene! Ja siis sai sellest teema… aga mu mõte oli selles, et me ei ole ega üritagi olla osa mingist skeenest. Clit-rock’i pole olemas, mõtlesin selle lihtsalt välja.”
Esimese seitsme tegutsemisaasta jooksul andis Skunk Anansie välja kolm stuudioalbumit: “Paranoid & Sunburnt” (1995), “Stoosh” (1996) ja “Post Orgasmic Chill” (1999) ning 1999. aastal astus bänd peaesinejana üles Glastonbury festivalil. Seejärel mindi 2001. aastal pausile, et 2009. aastal bänd taas-elustada, uut muusikat salvestada ning tuuritada. Ilmusid stuudioalbumid “Wonderlustre” (2010), “Black Traffic” (2012), “Anarchytecture” (2016) ning hittsinglid “Charity”, “Hedonism”, “Selling Jesus”, “Weak”. Ülemaailmselt on nad müünud miljoneid albumeid.
Alles selle aasta alguses ilmus Skunk Anansie värskeim singel “An Artist Is An Artist” ning bänd töötab ka uue materjali kallal, mis kindlasti osaliselt ka Tallinna kontserdil kõlab. Loomulikult ei puudu kontserdikavast ka nende suurimad hitid. “Oleme taas tuurile mineku tõttu ülielevil – saame teha, mida kõige rohkem armastame – mängida inimestele oma muusikat kirega,” sõnab Skin.
Piletimüük 22. juunil Tallinnas Helitehases toimuvale kontserdile algas täna, 12. veebruaril kell 11.00 Piletilevis.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!