22. juunil esineb Helitehases briti rokkbänd Skunk Anansie. Võimsa kõla ja emotsionaalse lüürika poolest tuntud Londoni bänd on endiselt üks mõjukamaid tegijaid omas skeenes.

Skunk Anansie alustas tegevust aastal 1994 ning pälvis oma põneva loominguga kiiresti muusikafännide tähelepanu – nende muusikas segunesid rokk, punk ja metal provokatiivsete sõnumitega, mille edastas publikule bändi karismaatiline solist Skin. Neist sai üks enim kõneainet tekitanud bänd omal ajal ning ülemaailmne tuntus järgnes kiirelt.

Skin on öelnud, et bändi muusikaline stiil on “clit-rock” – alternatiivina 90ndate keskel populaarsele brit rockile. “Olin seda öeldes lihtsalt veidi ropp ja provokatiivne – me loome ise enda skeene! Ja siis sai sellest teema… aga mu mõte oli selles, et me ei ole ega üritagi olla osa mingist skeenest. Clit-rock’i pole olemas, mõtlesin selle lihtsalt välja.”

Esimese seitsme tegutsemisaasta jooksul andis Skunk Anansie välja kolm stuudioalbumit: “Paranoid & Sunburnt” (1995), “Stoosh” (1996) ja “Post Orgasmic Chill” (1999) ning 1999. aastal astus bänd peaesinejana üles Glastonbury festivalil. Seejärel mindi 2001. aastal pausile, et 2009. aastal bänd taas-elustada, uut muusikat salvestada ning tuuritada. Ilmusid stuudioalbumid “Wonderlustre” (2010), “Black Traffic” (2012), “Anarchytecture” (2016) ning hittsinglid “Charity”, “Hedonism”, “Selling Jesus”, “Weak”. Ülemaailmselt on nad müünud miljoneid albumeid.

Alles selle aasta alguses ilmus Skunk Anansie värskeim singel “An Artist Is An Artist” ning bänd töötab ka uue materjali kallal, mis kindlasti osaliselt ka Tallinna kontserdil kõlab. Loomulikult ei puudu kontserdikavast ka nende suurimad hitid. “Oleme taas tuurile mineku tõttu ülielevil – saame teha, mida kõige rohkem armastame – mängida inimestele oma muusikat kirega,” sõnab Skin.

Piletimüük 22. juunil Tallinnas Helitehases toimuvale kontserdile algas täna, 12. veebruaril kell 11.00 Piletilevis.

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit.