Foto: Sigrid Viiri teos "Job Seeker Desert".
Maarin Ektermann kirjeldab näituse sõnumit: “Klaustrofoobilises ruumis, mis meenutab avatud kontori individuaalset tööboksi, rulluvad lahti kummastavad stseenid. Elemendid meile tuttavast reaalsusest, kuidas tööl olla ja käituda, segunevad absurdiga. Kontoritool on, vahel sellel isegi istutakse korralikult, aga vahel saab sellest justkui üksildasena kõrguv monument nähtamatule tööle. Kontorite “kohustuslikud” hubasust loovad elemendid nagu toataimed on, aga nad ei suuda päästa töötajaid läbipõlemise käest. Omadega sõlmes, umbe-mõelnud, “olla kõige tublim” surve all kringlisse paindunud tegelased kasutavad seda ruumi lavana. Tendentsid meie töökäitumises on olnud juba pikaajalised, kuid nüüd, kui meil kõigil on peale koroonapandeemiat olude sunnil oma kogemus töö lõplikust tungimisest isiklikku ruumi, oskame vast isegi rohkem nende tegelastega suhestuda. Töö seostub millegi kohustusliku ja raskega, seetõttu on võib-olla kõige “ohtlikum” töö hoopis meeldiv töö – selline, mida võidki unustada end tegema.
Ka puhkusele minek ei pruugi olla niisama lihtne – kõigepealt, liiga pikka puhkust ei sobi nagu võtta, sest kaasaegne töö on kiire, töö on dünaamiline, see ei püsi iial paigal ja sind võidakse lihtsalt asendada! Puhkusele minek on kangelaslik tegu ning meelespea-lille paki endast maha jätta tundub strateegiliselt õige samm. Olles end lõpuks puhkusele lubanud, ei saabu ümberlülitus aga koheselt, sest enda (või oma nutiseadme) eest juba niisama lihtsalt ei põgene. Töö ei ole tegevus, vaid meeleseisund. Nii võivadki kaunid helesinised rannad tunduda hoopis nagu “tööampsude meri” ja lõõgastav matk looduses toob pähe hoopis töömägede kuhjad, mis kodus jälle ees ootavad, no nii kõrged on need ja oi kui vallutamatud!”
Viimasel ajal räägitakse õnneks üha rohkem tööõnnest, vaimsest tervisest ja enda säästmisest. Puhkama õppimine võtab aega ja see on oskus, mida järjepidevalt harjutada. Ehk aitab näitus selleks esimesed sammud teha.
Näitus on Telliskivi Loomelinnaku Väligaleriis ööpäevaringselt avatud 20. augustini.
Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.
Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.
Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.
Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.
Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.
Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.
Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
