Tänavune Roman Tavasti stipendiumi laureaat valiti nädalavahetusel avatud ERMi ehtekunstinäitusele „Mets vastab, allikas kõnetab“ esitatud tööde hulgast. „Näitusele esitas töid rohkem kui kuuskümmend eesti ehte- ja metallikunstnikku. Oodatud oli nii päris uus, selleks näituseks valmiv looming, kui ka varasemalt, viimase viie aasta jooksul valminud, pärandile ja looduskeskkonnale pühendatud teosed,“ selgitas näituse kuraator ja Roman Tavasti stipendiumi žürii liige Kärt Summatavet.
Summatavet lisas, et kui varem on Roman Tavasti stipendiumit välja antud loovinimestele, kes on oma tööga panustanud ehte- või märgidisaini arendamisesse, siis seekord oodati tööstuslikult toodetavate ehete kõrval näitusele ja ühtlasi konkursile ka ehete ainueksemplare ja käsitöö meistriteoseid.
Roman Tavasti 20. stipendiumi pälvis ehtekunstnik Katrin Veegen ehtekomplektiga „Õnne säng“, mis valmis spetsiaalselt näituse tarbeks. Komplekti kuuluvad hoburaudsõlest inspireeritud pross ja kõrvarõngad. Ehtekomplekt on valmistatud puhtast kullast, hõbedast ja tsirkoonidest.

Komplektis „Õnne säng“ idanevad Veegeni mõtted heaolust ja privileegist, mida muld meile läbi sõbraliku dialoogi võimaldab. „Viimaste aastate jooksul olen hakanud tajuma läbi oma paljaste taldade ja eksperimentide sügavamat sidet mulla ja maaga. Olen tutvunud mikroorganismidega, kes mõjutavad pinnase fertiilsust ja juurelnud keskkonna säilimise ehk elu võimalikkuse üle väga lihtsal tasandil. Tasandil, mis tasakaalustab, hoolitseb meie hinge ja vaimu eest, pakub silmailu ja rõõmu, toites meid samas kõige argisemal moel, millest on vaikselt saamas uus luksus,“ kirjeldas oma konkursitööd Veegen.
“Katrin Veegeni kõrgetasemel teostuse ja arhailise ehte uuendusliku tunnetuse interpretatsioon on suurepärane näide, kuidas võivad muinasaegne elutunnetus ja väärtussüsteem taas eluliselt oluliseks muutuda. Lisaks Veegeni töö sügavale sisule on tegu väga heal tasemel autoriloomingu ja teostusega,” võttis Summatavet kokku žürii üksmeelse otsuse.
Roman Tavasti stipendiumi eesmärk on Eesti ehte- ja metallikunsti ning kullassepavaldkonna arengu toetamine. Roman Tavasti nimelist stipendiumi on välja antud 1998. aastast. Stipendiumi annab välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde loodud Roman Tavasti allfond. Parimat autasustatakse 1000-eurose stipendiumi ja 500-eurose Tavasti kullassepa tööriistade ja väärismetallide poe kinkekaardiga.
Näitus „Mets vastab, allikas kõnetab“ valmis kullassepafirma Roman Tavasti, Eesti Rahva Muuseumi ja ehtekunstniku Kärt Summataveti eestvedamisel. Näitus annab põhjaliku ülevaate Eesti kõrgtasemel ehtekunsti ajaloost ning tänastest tippteostest. Näitus on Eesti Rahva Muuseumis avatud järgmise aasta märtsi lõpuni.
Tänavusel Kuldnõela galal tunnustati kuut Eesti moedisainis silma paistnud loojat. Kuldnõel antakse disainerile arvestades tema viimase viie aasta loomingulist järjepidevust ja saavutusi, Hõbenõel tõstab esile viimasel aastal jõuliselt esile kerkinud tegijat. Tänavuse Kuldnõela nominendid olid Lilli Jahilo, Karl Korsar ja Maria Tammeorg ning Kuldnõela viis koju Karl Korsar. „Panin uude kollektsiooni selle, mis on minu kui disaineri käekiri ja tugevus – mustrid, värvid, mängulisus. Olen Kuldnõela üle õnnelik, sest see on ühtlasi tunnustuseks kogu minu tööle,“ rääkis Karl Korsar.

Karl Korsar tõi galal publiku ette kollektsiooni „Spectrum Renaissance“, mille keskmes olid erksad toonid ja spetsiaalselt loodud tekstiilid. „Tahtsin värvi abil tuua argipäeva rohkem julgust, helgust ja mängulisust. Selleks valmistasime kangad ise, katsetades kudumise, trükkimise ja plisseerimisega, et leida värskeid vorme ning uusi siluette,“ selgitas disainer.
Hõbenõelale kandideerisid Britten Pärkson, Mari Lemet ja Sille Randviir ning Hõbenõela vääriliseks tunnistati Mari Lemet. „Olen äärmiselt rõõmus Hõbenõela võidu ja saadud tunnustuse üle. Minu jaoks oli tegemist eelkõige enda proovilepanekuga – teha midagi, mida armastan, ja seda koos tiimiga, kellega nii backstage’is kui midagi luues on alati väga hea tunne,“ rääkis Mari Lemet.

Mari Lemet andis oma kollektsioonis kehalise väljenduse emotsionaalsele murdepunktile. „Mind huvitas hetk, mil tunded paisuvad üle pea ja mõtete loogika hakkab hajuma. Püüdsin vormida selle sisemise pinge skulptuurseteks siluettideks ning käsitsi valmistatud detailideks.“
Kuldnõela žüriis olid eelmise aasta võitja Kirill Safonov, moeajakirjanikud Urmas Väljaots ja Kristina Herodes, Tallinna Kaubamaja moevaldkonna kaubandusjuht Kätlin Häninen, Hõbenõela omanik Karl-Christoph Rebane, kunstnik Aet Alev-Kilg ja ajakirja Eesti Naine moetoimetaja Anu Merila. Lõplikuks otsuse langetamiseks liitusid žüriiga Arne Niit, kellel endalgi Kuldnõel, ja kunstnik Liivia Leškin.
„2026. aasta BRUNO võitjad tõestavad, et parim jätkusuutlik disain sünnib siis, kui innovatsioon, kasutajasõbralikkus ja kvaliteet kohtuvad. Tugev tootedisain ei piirdu hea idee või efektse vormiga, vaid oluline on tervik, kus materjalivalik, funktsionaalsus, vastupidavus ja kasutajakogemus toetavad üksteist. Tänavuste võidutööde puhul on eriti rõõmustav näha, kuidas kestlikkust ei ole käsitletud eraldiseisva eesmärgina, vaid loomuliku osana läbimõeldud ja kvaliteetsest disainist. Just sellised lahendused näitavad, kuhu kaasaegne Eesti tootedisain võiks edasi liikuda,“ ütles Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
BRUNO võitjad valis rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Luke Pearson (Suurbritannia), Jaume Domenech (Saksamaa), Terry McStea (Suurbritannia), Isabelle Vérilhac (Prantsusmaa) ja Margot Vaaderpass (Eesti). Kokku esitati konkursile 67 tööd.
Elustiilitoote kategooria võitjaks tunnistati Stella Runneli ja Henna Hintsaneni tsellulooskiust kandekott. „Tsellulooskiust kandekott paistis silma nii oma viimistletud ja stiilse disaini kui ka nutika materjalikasutusega. Uuenduslik lõikekonstruktsioon võimaldab kestlikku materjali kasutada erakordselt tõhusalt ning toetab samal ajal koti selget ja elegantset esteetikat,“ kommenteeris žürii esimees Luke Pearson, Briti disainiekspert.
„Stella Soomlaisi brändi teatakse naha järgi, seega käesolev kandekott on meile eriline – sellega saame oma fännidele pakkuda esimest korda ka täielikult veganalternatiivi. Lisaks oleme suutnud seekord luua kotikeha nullkulu põhimõttel: see on disainitud ühest materjalilehest nii, et midagi ei jää üle,“ rääkis Stella Runnel.
Elukeskkondliku toote disaini osas valiti parimaks Eneli Siimoni loodud iste KOMA. „KOMA iste toob tuttavasse mööbliesemesse mängulisust ja värskust. Selle meeldejääv vorm kutsub katsetama erinevaid istumisasendeid ja kasutusviise ning avastama eseme funktsiooni vastavalt kasutaja vajadustele,“ põhjendas žürii oma valikut.
„Ruumid ja inimeste vajadused muutuvad ning mööbel peab nendega kohanema. KOMA puhul huvitas mind, kui väikese istealaga on võimalik luua ruumisäästlik ja iseseisev ese, mis jätab kasutajale vabaduse valida isteasend ning toob inimesed loomulikult üksteisele lähemale. Üks ja sama toode saab nii täita erinevate kasutajate jaoks erinevaid rolle. Sama oluline lähtekoht oli ringmajandus – uue disaintoote loomine peaks vajama võimalikult vähe uut materjali. KOMA kasutab teisese tööstusliku kõrvalvoo kvaliteetseid materjale uues funktsioonis ja uudses võtmes. Selle eripära ühendab kaks vabadust: kasutaja vabaduse valida oma asend ning disaini vabaduse näha olemasolevas materjalis uut väärtust,“ tutvustas disaini selle autor Eneli Siimon.
Insenertehnilise toote disaini osas pidas žürii esikoha vääriliseks uue generatsiooni aurugeneraatorit SteamBot: „Aurugeneraatoril SteamBot on läbimõeldud ja küps disainilahendus, mille tugevus peitub vaoshoituses. Minimalistlik vorm laseb tehnilisel elemendil jääda ruumis diskreetseks ja neutraalseks, muutes selle sobivaks väga erinevatesse keskkondadesse.“
“SteamBot sündis soovist tuua professionaalse aurusauna kogemus kodusesse vannituppa ning muuta lõõgastumine igapäevaelu loomulikuks osaks. Loomisel inspireeris kiire elutempoga inimese vajadus võtta aega iseendale, nautides mugavust ja lihtsat kasutust. Kompaktne dušinurga seinale paigaldatav aurugeneraator ühendab aurusauna tehnoloogia elegantse vormiga, mis sobitub tänapäevasesse vannituppa. Nutitelefonist juhtimine võimaldab aurusauna distantsilt sisse lülitada, seadistada temperatuuri ja planeerida kasutusaega. Meeleolu loov valgustus ning võimalus siduda SteamBot erimõõdulise dušinurga ja aurusauna terviklahendusega aitavad kujundada isikliku koduspaa. SteamBotis kohtuvad Eesti disain, tootearendus ja tootmine, et pakkuda läbimõeldud lahendust igapäevaseks heaoluks,” kommenteerisid disaini autorid Harri Ehrlich ja Andres Uuetoa.
Silmapaistva panuse eest Eesti disaini pärjati BRUNO Elutöö auhinnaga armastatud disainer ja moelooja Ivo Nikkolo. Ivo Nikkolo on üks Eesti taasiseseisvumisjärgse moe olulisi teerajajaid. Tallinna Moemajas ja Baltikas töötanud disainer rajas 1990. aastate alguses oma ettevõtte ning 1994. aastal sündinud Ivo Nikkolo kaubamärk oli üks esimesi tugeva autorikäekirjaga Eesti disainbrände, mis aitas viia kohaliku moe nõukogudeaegsest süsteemist kaasaegsesse turumajanduslikku ja rahvusvahelisse konteksti. „Ivo Nikkolo pühendumus, julgus ja visioon on jätnud püsiva jälje Eesti ja rahvusvahelisele disainimaastikule, olles inspiratsiooniks nii kolleegidele kui ka nooremale põlvkonnale,” kommenteeris Ilona Gurjanova.
Tunnustava äramärkimise BRUNO žüriilt said veel nahkkotid „Sole-mate“ (Anna Chirkova) ja ehteseeria „Sunlit“ (Kairi Lentsius) elustiilitoote disaini, vaikuseruum “Silen Space Gen 2” (Endrus Arge, Erik Silas, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Janno Nõu, Pent Talvet, Kaspar Torn, Edina Dufola-Pärn) insenertehnilise toote disaini ning “Hula” pöörlevate istmete seeria (Pent Talvet), piima- ja hapukoorepaki hoidikud (Kaur Peri), 100% naturaalne pakendimaterjal RAIKU (Tõnis Jalakas) ja õleintarsia kellade ja lauavalgustite seeria “SOSIN” (Mirjam ja Markus Pärnamets) elukeskkondliku toote disaini kategoorias. BRUNO publikuhääletuse võitjaks osutus modulaarne kantav nähtavussüsteem „URBAN PEDESTRIAN“ (Karen Milistver).
Tutvu tunnustuse saanud disainidega galeriis!